Eesti elanike välismaal töötamise kogemus. Välismaal töötamise plaanid tulevikus

Esitatud tulemused baseeruvad ajavahemikus 07.02 – 20.02 turu-uuringute as poolt läbi viidud küsitlusel. küsitleti 1031 vastajat vanuses 15-74.

KASUTATUD KÜSIMUS: Kas olete oma elu jooksul töötanud pikemalt kui 3 kuud järjest väljaspool Eestit?

Pikemalt kui 3 kuud järjest on väljaspool Eestit töötanud 11% Eesti 15-74-aastastest elanikest. Sagedamini on väljaspool Eestit tööl käinud meesterahvad (18%), 30-39-aastased (20%), üle 10 000-kroonise isikliku netosissetulekuga inimesed (26%) ning oskustöölised (22%).

Keskmisest harvemini on välisriikides töötanud 15-19-aastased (3%), 60-74-aastased (5%), naisterahvad (5%) ning õpilased-üliõpilased (3%).

Antud uuringu tulemuste põhjal ei saa teha üldistusi kõigi välismaal töötanud eestlaste arvu kohta, kuna tõenäoliselt mingi osa välismaale tööle siirdunud eestlastest jääb sinna ka püsivalt elama. Samas annavad tulemused ülevaate nende inimeste suhtarvust, kes on välismaal töötanud, kuid siis Eestisse naasnud.

Kas plaanite lähema poole aasta jooksul minna tööle välismaale?

Lähema poole aasta jooksul plaanib välisriikidesse tööle minna 12% Eesti elanikest, sealhulgas 4% omab välismaale tööle minekuks kindlat plaani ning 8% arvab, et tõenäoliselt teeb seda. Enam kui pooled vastanutest (67%) ei plaaninud kindlasti lähema poole aasta jooksul välismaale tööle minna.

Kindlat plaani välismaale tööle minna omasid sagedamini oskustöölised (9%) ning üle 10 000-kroonise isikliku netosissetulekuga inimesed (10%). Suuremat huvi välismaal töötamise vastu väljendasid inimesed, kes juba välismaal töötamise kogemust omasid (22% omas kindlat plaani minna välismaale tööle, 25% arvas, et tõenäoliselt teeb seda).

Kui pikaks ajaks plaanite välismaale tööle jääda?

Vastajatel, kes kindlasti / tõenäoliselt plaanisid lähema kuue kuu jooksul välismaale tööle minna, paluti hinnata ka seda, kui pikaks ajaks välismaale tööle jääda plaanitakse.

Pea neljandik välismaale tööle minna plaanivatest inimestest kavatses välismaal töötada kuni kolm kuud. Rohkem kui aastaks plaanis välismaale tööle jääda 29% välismaale tööle suunduda kavatsevatest inimestest.

Võrdlus varasemate estis läbiviidud uurimustega

Käesoleva uuringu tulemused sarnanevad 2004. aastal Tööturuameti poolt tellitud uuringu tulemustele. 2004. aastal läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt omas välismaal töötamise kogemust iga kümnes eestimaalane.

Tulevikus välismaale tööleasumise plaane mõõtvad küsimused olid 2004. aasta uuringu ning käesoleva uuringu puhul erinevalt sõnastatud, seetõttu ei ole tulemused võrreldavad.

***
Olulisemad sotsiaalprobleemid Eestis
Kasutatud küsimus: Mis on Teie arvates kolm kõige olulisemat täna lahendamist vajavat sotsiaalprobleemi Eestis?

Vastajatele esitati nimekiri, kus oli üles loetletud 15 sotsiaalprobleemi, ning paluti neist valida kolm kõige olulisemat täna lahendamist vajavat sotsiaalprobleemi (vajadusel oli vastajatel võimalus nimekirja omalt poolt täiendada).

Joonis 1 Mis on teie arvates kolm kõige olulisemat täna lahendamist vajavat sotsiaalprobleemi Eestis? (%, n=1031)

Kõige olulisemateks täna lahendamist vajavaks sotsiaalprobleemiks peetakse kuritegevust (41%), sõltuvusprobleeme (39%) ning puudulikku tervishoidu (36%).

Kuritegevust ja puudulikku tervishoidu peavad sagedamini oluliseks sotsiaalprobleemiks pensionärid. Sõltuvusprobleeme, nagu narkomaania ja alkoholism, tajuvad olulise probleemina seevastu sagedamini just nooremad (alla 29-aastased) inimesed, kellest 55% pidas sõltuvusprobleeme üheks kolmest kõige olulisemast sotsiaalprobleemist Eestis.

Tööpuudust tõid olulise sotsiaalprobleemina kõige sagedamini välja Ida-Virumaa elanikud (62%), mis on ka üpris oodatav tulemus, arvestades sealse piirkonna kõrget tööpuuduse taset (Eesti Statistikaameti 2007. aasta andmetel oli tööpuuduse määr Ida-Virumaal 9%; võrdluseks – Eesti keskmine tööpuuduse määr 2007. aastal oli 4,7%). Kõigist mitte-eestlastest nimetas tööpuudust ühena kolmest olulisemast sotsiaalprobleemist 45%.

Olulisemana tajuti neid probleeme, mis vastajat ennast isiklikult puudutasid; näiteks pidasid madalaid pensione sagedamini oluliseks probleemiks pensionärid (56%); madalaid lastetoetusi aga alla 40-aastased (30%) ning inimesed, kelle leibkonda kuuluvad alla 18-aastased lapsed (34%).

Varanduslik kihistumine valmistab muret eelkõige 40-49-aastastele (33%) ning 8001-10 000 kroonise isikliku netosissetulekuga inimestele (32%). Asotsiaale ja kodutuid pidasid oluliseks sotsiaalprobleemiks sagedamini 20-29-aastased (25%) ning maapiirkonnas elavad vastajad (26%), mis on mõnevõrra üllatuslik, arvestades seda, et kodutuse probleem on teravaim just linnades.

Tänavalapsi ning perevägivalda peavad oluliseks sotsiaalprobleemiks eelkõige 15-19-aastased (kumbagi probleemi pidas üheks kolmest kõige olulisemast probleemist 16% vastavas vanuses noortest).

Taustainfo: omnibussküsitluse metoodika

Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti alalised elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).

Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.

Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Alates 2008. aasta jaanuarikuust rakendatakse Omnibussküsitlustes ka kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.

Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.

Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine – küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel

Kontakt:
Vaike Võõbus
Turu-Uuringute AS

Tel. 6684 852

From → Uncategorized