Eestit on valmis kaitsma vähem kui pooled muulased

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemused näitasid, et vaid 46 protsenti muulastest on valmis Eesti riiki kaitsma, samal ajal kui eestlaste seas näitas kaitsetahet 78 protsenti.

Eestlaste usaldus kaitseväe vastu on uuringu järgi suur ning toetus kohustuslikule ajateenistusele ja NATO-liikmesusele tugev.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul annavad uuringutulemused kindlustunnet. „Kaitsetahte puudumise üle ei ole Eestil vaja muretseda, tähtis on leida igaühe jaoks riigikaitses oma roll. Julgeoleku eest tuleb pidevalt hoolt kanda ja selle nimel tööd teha,” märkis Aaviksoo.

NATO-sse kuulumist pooldab tervelt 90 protsenti eestlastest – olulisimaks Eesti julgeolekut tagavaks teguriks peetaksegi eestlaste seas ülekaalukalt kuulumist NATO-sse (77%), mitte-eestlaste seas aga koostööd ning heanaaberlikke suhteid Venemaaga (76%). Ligi pooled (47%) vastanud peavad vajalikuks kaitsekulutuste hoidmist praegusel tasandil, mida muude kärpimiskavade taustal võib pidada küllaltki tähelepanuväärseks tendentsiks.

Kaitseväge usaldab kokku 81% elanikest, sealhulgas 91% eestlastest ning 59% mitte-eestlastest. Kaitseliidu usaldusväärsus elanike seas püsib endiselt kaitseväe omast mõnevõrra madalam. Kaitseliitu usaldab kokku 68% küsitletutest, kusjuures kaitseliidu peamiseks eesmärgiks peavad vastajad osalemist õnnetuste ja katastroofide likvideerimisel. Eestlastest eristuvad mitte-eestlased eelkõige selle poolest, et nende hinnangu kohaselt annab kaitseliit professionaalset sõjalist väljaõpet. Rahvusvahelisi missioone toetab vastanud eestlaste seas 56%.

Autor: Kadri Ratt

From → Uncategorized