ELANIKE USALDUS VALITSUSE, RIIGIKOGU JA PEAMINISTRI VASTU ON I. KVARTALIS SUURENENUD

Turu-Uuringute AS viib igakuiselt, v.a juulis läbi institutsioonide usaldusväärsuse uuringut. Valimi moodustavad eestimaalased vanuses 15-74, uurimisaluseid institutsioone on 22. Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi institutsioone? Vastusevariandid: täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda

Märtsikuus hindasid eestimaalased vaatlusalustest institutsioonidest kõige usaldusväärsemaks päästeametit (täiesti/pigem usaldab 95%). Kõrge usaldusväärsusega paistab silma ka äsjaloodud politsei- ja piirivalveamet, mida usaldab 85% elanikest. Enam kui ¾ eestimaalastest peab jätkuvalt usaldusväärseks ka maksu- ja tolliametit (80%) ning kaitseväge (78%). Palju madalam pole usaldus ka Rahvusringhäälingu (73%) ning Eesti Panga (71%) vastu.

Jaanuarikuus tõusid enamiku vaatlusaluste institutsioonide usaldusreitingud viimase poolaasta kõrgeimale tasemele, kuid veebruaris-märtsis on usaldusreitingud taas langenud tavapärasele (st. sügisesele) nivoole. Järsult suurenesid jaanuaris Riigikogu (12 protsendipunkti võrra), peaministri (9 protsendipunkti võrra) ning valitsuse (14 protsendipuntki võrra) usaldusreitingud, mis veel detsembris püsisid (ilmselt seoses ebapopulaarsete otsustega 2010. aasta riigieelarve koostamisel) suhteliselt madalal tasemel. Poliitiliste institutsioonide mainet võis aasta alguses parandada riigi suutlikkus püsida 2009. aastal Maastrichti kriteeriumites sätestatud eelarve defitsiidi piires, millest tulenevalt on Eestil lootus 2011. aastal ühineda eurotsooniga. Järgnevatel kuudel on valitsuse ning Riigikogu usaldusreitingud taas veidi kahanenud, kuid siiski on kõigi eelpool mainitud poliitiliste institutsioonide usaldusreitingud ka I. kvartali lõpus veidi kõrgemad kui 2009. aastal tervikuna (võrrelduna aastakeskmise usaldusreitinguga).

Hoolimata sellest, et elanike usaldus riigitasandi poliitiliste institutsioonide vastu on võrreldes teiste vaatlusaluste institutsioonidega jätkuvalt madalam, on üle-Euroopaline uuring Eurobaromeeter näidanud, et võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmise tasemega on Eestis elanike usaldus oma riigi valitsuse vastu kõrgem, usaldus parlamendi (Riigikogu) vastu aga üpris sarnane Euroopa Liidu keskmisele tasemele. 
TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA
Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).

Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit. Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis  viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Samuti rakendatakse kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.

Kontakt:
Vaike Vainu
Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852

From → Uncategorized