Haldusreform tulgu, aga mitte minu kodukohas

Ligi pooled Turu-uuringute AS-i omnibussiküsitluses osalenutest soovivad omavalitsuste arvu vähendamist, kuid oma kodulinna või -valla liitmist mõne teise omavalitsusega pooldab vaid veerand küsitletutest.

Ligi pooled Turu-uuringute AS-i omnibussiküsitluses osalenutest soovivad omavalitsuste arvu vähendamist, kuid oma kodulinna või -valla liitmist mõne teise omavalitsusega pooldab vaid veerand küsitletutest.Veebruaris üle Eesti küsitletud tuhandest inimestest vaid viiendik arvab, et haldusreformi ei ole üldse vaja. Samal ajal pole vastajatel selgelt seisukohta, kui palju linnu ja valdu peaks Eestis olema. Nii näiteks on regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri pakutud reformikava poolt üksnes 15 protsenti vastanutest, 60–80 omavalitsuse allesjäämise poolt aga kolmandik.

Rahval napib infot

Turu-uuringute AS-i tegevjuhi Tõnis Stambergi hinnangul näitavad küsitluse tulemused, et rahval napib infot haldusreformi plusside ja miinuste kohta. Eriti teravalt tuleb see uuringu läbiviija arvates välja just sellest, et 56 protsenti vastanutest ei poolda haldusreformi toimumist oma kodu-omavalitsuses.
„Ma arvan, et haldusreformi tegelikult kardetakse,” lisas Stamberg. Valitsuse ja kohalike omavalitsuste poliitikutel soovitas Stamberg teha tõsisemat selgitustööd. „Selleks et haldusreform läbi viia, vajab inimene märksa rohkem informatsiooni, et mõista, mida ta võidab, kui reform on toimunud,” lisas Stamberg.

Tartu ülikooli regionaalplaneerimise õppejõud Garri Raagmaa selgitas, et üldjuhul suhtutaksegi oma elu puudutavatesse muudatustesse tõrjuvalt. „Ini­mene ei taha, et tema olemasolevas elukorralduses midagi muutuks. Seda suhtumist ei saagi murda, küll aga tuleb selgitada, kuidas elu sellest paremaks muutub,” lisas Raagmaa.

Uuringu tulemused lubavad välja tuua ka poliitilist eelistust omavate vastanute suhtumise haldusreformi. Nii näiteks suhtuvad sellesse reformi kõige tõrjuvamalt Rahvaliidu võimalikud valijad, kellest omavalitsuste arvu vähendamist pooldab vaid 38 protsenti. Kõige rohkem (68 protsenti) soovivad haldusreformi roheliste valijad. Võimuliidu võimalikest valijatest on haldusreformi toimumise ootused suurimad Reformierakonna valijatel (54 protsenti). Sotside ning Isamaa ja Res Publica liidu võimalike valijate hulgas on haldusreformile umbes ühesuurune toetus (53 protsenti).

Stambergi selgitusel on Rahvaliit ainsa erakonnana korduvalt ja selgelt väljendanud oma seisukohta haldusreformi suhtes. Samuti elab märkimisväärne osa Rahvaliidu valijatest maapiirkondades, kus haldusreformi kardetakse kõige rohkem.

Kuna Euroopa kohaliku omavalitsuse harta nõuab enne haldusreformi toimumist rahvaküsitluse korraldamist, tuleb poliitikutel hakata enne võimalikku haldusreformi rahvale reformi plusse ja miinuseid selgitama. Eile valitsuskabinetis arutatud haldusreformi seaduse eelnõus on kirjas, et rahvaküsitlus toimub pärast seda, kui riigikogu on haldusreformi kavandava seaduse heaks kiitnud. Rahvaküsitluse viib läbi siseministeerium, kuid regionaalminister Siim-Valmar Kiilser on tunnistanud, et rahvaküsitluse tulemused ei saa olla siduvaks reformi tegeliku toimumise osas.

 

Ansip ei tea, kas reformi toetada

 

•• Peaminister Andrus Ansip ei oska veel öelda, kas ta toetab regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri haldusreformi kava või mitte.

•• Samuti seadis Ansip eilsel valitsuse pressikonverentsil kahtluse alla Eesti majandusliku võime plaani kiireks elluviimiseks. Peaministri sõnul on reformikava peamiseks sisuks kahetasandilise omavalitsussüsteemi moodustamine, kus maakondlikul tasandil omavalitsused muutuvad valdadeks ja praegused vallad osavaldadeks.

•• Seni pole regionaalminister avalikustanud haldusreformi hinnangulist maksumust. Ministeeriumi analüüs näitab, et senise 227 omavalitsuse liitmisel 20 omavalitsuseks saavutataks juhtimiskulude puhul aastas vähemalt 70 miljoni krooni suu­rune kokkuhoid. Praegu läheb näiteks keskmine valla- või linnavolinik omavalitsusele aastas maksma 40  000 krooni.

•• Kui omavalitsuste liitmisel väheneks Eestis munitsipaalvolinike arv 3111 volinikult umbes 1000 volinikule, saavutataks aastas juhtimiskuludelt 80 miljoni kroonine kokkuhoid.

Autor: Mirko Ojakivi

From → Uncategorized