INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS SEPTEMBRIS 2009

Turu-Uuringute AS viib regulaarselt (igakuiselt, v.a juuli) läbi institutsioonide usaldusväärsuse uuringut. Valimi moodustavad eestimaalased vanuses 15-74, Uurimisaluseid institutsioone on 23.

Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi institutsioone? Vastusevariandid : täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda

2009. aasta septembrikuus pidasid elanikud vaatlusalustest institutsioonidest kõige usaldusväärsemateks päästeametit (täiesti/pigem usaldab 96%) ja piirivalvet (vastavalt 87%). Enam kui ¾ eestimaalastest pidas usaldusväärseks politseid (82%), maksu- ja tolliametit (80%), kaitseväge (79%) ja Eesti Panka (78%). Sarnaselt varasematele uuringukuudele oli ka septembris usaldus madalaim poliitiliste institutsioonide, eriti erakondade vastu.

Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu kahanes viimaste aastate madalaimale tasemele käesoleva aasta kevadel, püsides madalal kuni juunikuuni.  Poliitilised institutsioonid sattusid nimetatud perioodil terava kriitika alla seoses eelarvekärbetest tulenevate ebapopulaarsete otsustega (suvekuudel otsus tõsta käibemaksu ning võtta vastu uus töölepinguseadus). Võrreldes 2009. aasta teise kvartaliga on kolmandas kvartalis poliitiliste institutsioonide usaldusreitingud suurenenud, Valitsuse usaldusreiting keskmiselt 6 protsendipunkti võrra, Riigikogu usaldusreiting 5 protsendipunkti võrra ning erakondade usaldusreiting 4 protsendipunkti võrra. Siiski on poliitiliste institutsioonide usaldusreitingud jätkuvalt madalamad kui eelmise aasta lõpus.

Kolmandas kvartalis on suurenenud elanike usaldus ka Presidendi, õiguskantsleri, Euroopa Liidu ja politsei vastu. Euroopa Liidu usaldusreiting on läbi uuringukuude olnud võrreldes teiste institutsioonidega kõige muutlikum, kõikudes ca. 10 protsendipunkti piirides. Õiguskantsleri usaldusreiting langes tavapärasest madalamale tasemele käesoleva aasta kevadel, kuid augustis-septembris on usaldus õiguskantsleri vastu taastunud aasta alguse tasemel. Politsei usaldusreiting on kogu aasta vältel püsinud 80% lähistel, kuid kolmandas kvartalis usaldus politsei vastu kasvas, ületades 80% künnise.

Võrreldes teise kvartaliga on kolmandas kvartalis vähenenud kohalike omavalitsuste usaldusreiting. Eestimaalaste usaldus kohalike omavalitsuste vastu kasvas 2009. aasta mais viimase aasta kõrgeimale tasemele, mis võis olla tingitud Mõttetalgute toimumisest mai alguses (sageli kohaliku omavalitsuse ruumides ning kohalike ametnike poolt läbi viidud üritus), kus elanikele anti võimalus kaasa rääkida nii kohaliku kui ka riikliku tähtsusega küsimustes. Septembriks on elanike usaldus kohalike omavalitsuste vastu taastunud tavapärasel tasemel.

Joonis 1 Institutsioone täiesti/pigem usaldajate osakaal septembris 2009 (%)

 

Joonis 2 Institutsioonide usaldusreitingute (täiesti+pigem usaldab) muutumine II. ja III. kvartali võrdluses (2009. aasta III. kvartali (august-september) keskmisest usaldusreitingust on lahutatud II. kvartali (aprill-juuni) keskmine usaldusreiting)

 

TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA

Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).

Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.

Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis  viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Samuti rakendatakse kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.

Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.

Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine –  küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.

Kontakt:
Vaike Vainu
Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852

 

From → Uncategorized