Kohtusüsteemi usaldab veidi üle poole menetlusosalistest

Kohtusüsteemi usaldab 55 protsenti menetlusega kokkupuutunutest, selgus Eesti kohtute menetlusosaliste seas juunis läbiviidud uuringust. Enim ollakse rahul kohtunike professionaalsuse ja kohtuotsuste selgusega, vähem aga menetlusaja ning kohtuprotsessiga kaasnevate kuludega.

Lisaks üldisele rahulolule oli uuringu eesmärgiks välja selgitada, millised on kohtusse pöördujate hinnangud kohtuistungitele ja kohtunike tööle ning koguda ettepanekuid õigusemõistmise paremaks korraldamiseks.

Riigikohtu esimees Märt Rask peab uuringutulemusi olulisteks, kuna Eestis on seni õigusemõistmise kvaliteedi ja efektiivsuse parandamisel keskendutud peamiselt kohtute sisemise võimekuse arendamisele ning kohtuga kokku puutuvate inimeste pilgu läbi ei ole aktiivselt lahendusi otsitud. «Uuringu käigus küsitleti mitte ainult advokaate ja prokuröre, vaid esimest korda ka neid menetlusosalisi, kellel ei ole juriidilist ettevalmistust, seepärast peame uuringu tulemusi kohtutele eriti väärtuslikeks,» sõnas Rask.

Küsitlusest selgub, et kohtusüsteemi usaldab 55 protsenti kohtumenetlusega kokkupuutunutest. Samuti peavad rohkem kui pooled kohtuotsuse saanutest otsust õiglaseks. Hinnang kohtuotsuse õiglusele on kõrgem juhul, kui otsus tehti osaleja kasuks ning madalam, kui otsus ei olnud vastaja jaoks soodne.

Üle keskmise kõrgemalt hinnatakse ka seda, et kohtuotsused on selged, kohtunikud ja kohtuametnikud on abivalmid ning suhtuvad protsessis osalenutesse professionaalselt.

Põhiliste probleemidena toodi välja, et kohtusse pöördumise infot ei ole kerge leida, õigusemõistmine on üle Eesti ebaühtlase tasemega ning kohtumenetlus aeglane ja kallis.

«Kindlasti analüüsib kohtute haldamise nõukoda põhjalikult kõiki tehtud ettepanekuid, sest asju, mida parandada, on kahtlemata palju. Üsna ootuspäraselt on tavainimesele kohtupidamine keerukas. Samuti valmistab rahulolematust kohtumenetluse kiirus. Ehkki see on oluline teema ning kahtlemata üks prioriteet kohtusüsteemi lähiarengus, ei teata sageli, et kohtuprotsessi kiirus ei sõltu üksnes kohtunike ja kohtuametnike tööst, vaid ka menetlusosalistest, kes küllalt tihti protsessi ja sellega ka õigusrahu saavutamist tahtlikult edasi lükata püüavad,» lisas septembris riigikohtu esimehe ametisse asuv Priit Pikamäe.

Vahetult kohtuga kokkupuutunud menetlusosaliste rahulolu uurimist, saadud tagasisidest järelduste tegemist ja süsteemi edasiarendamist peab väga oluliseks ka justiitsminister. «Osadele väljatoodud probleemidele ootame leevendust juba käimaolevatest arendustegevustest, näiteks olulise miinusena väljatoodud kohtulahendini jõudmise aeg on järjekindlalt lühenemas, avaliku e-toimiku arendused parandavad kohtuinfo kättesaadavust edaspidi veelgi, kohtuametnike kvalifikatsiooni tõstmine on prioriteediks juba mitu eelarveaastat. Kuid kindlasti on uuringu tulemused aluseks ka uutele projektidele, mis tuleb kohtute haldamise nõukojas läbi arutada ja mille edukust saab hinnata järgmiste rahulolu uuringutega,» ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Uuringus osales kokku 630 menetlusosalist, kes jagunesid nelja sihtrühma: kohtusse pöördujad, kohtuistungil käinud ja kohtuotsuse kätte saanud isikud ning advokaadid ja prokurörid. Küsitlust viis läbi Turu-uuringute AS, tellijateks olid riigikohus ja justiitsministeerium. Uuringutulemuste kokkuvõte on kättesaadav riigikohtu veebilehelt.

artikkel kopeeritud Postimehest >> 

From → Uncategorized