Suurim toetus Keskerakonnal ja Reformierakonnal

Veebruari kuus valimisealiste kodanike seas läbi viidud arvamusuuring näitab suurimat toetust Keskerakonnale. Turu-uuringute AS küsitles vahemikus 8-20. veebruar 786 Eesti vabariigi kodanikku vanuses 18-74a küsides, neilt millise erakonna poolt antaks oma hääl kui valimised toimuksid järgmisel pühapäeval.

Presidendivalimistele järgnenud viie kuu jooksul näitasid uuringud Keskerakonna ja Reformierakonna toetuse tihedat võitlust elanike toetuse pärast ning oktoobrist kuni jaanuarini ei saanud kumbagi neist uuringute järgi pidada selgeks liiderparteiks. Vahetult valimiste eel tehtud uuringus jääb aga Reformierakond selgelt Keskerakonna selja taha. Kõigist 786-st vastanud valimisealisest kodanikust toetas Keskerakonda 25% ning Reformierakonda 19%.

Küsimus: Millise erakonna poolt hääletaksite, kui Riigikogu valimised toimuksid järgmisel pühapäeval?

Mõnevõrra üllatuslikult tugeva positsiooni on haaranud Eestimaa Rohelised, kes oma 12% toetusega platseeruvad selgelt kolmandal positsioonil.

Siiski on nende numbrite alusel vara hakata tegema lõplikke järeldusi reaalsete valimistulemuste kohta. Ühelt poolt on uuringutele alati vastamas terve hulk inimesi, kes uuringu tegemise hetkel ei ole veel valmis oma eelistusi avaldama. Viimase kolme kuu jooksul ei ole oma erakondlikku eelistust meie uuringutes avaldanud 11-12% vastanutest. Tegemist on üsna märkimisväärse hulgaga valijatest, kelle võim viimasel hetkel kaalukeelt ühe või teise erakonna kasuks kallutada on üsna suur. Kahtlematult mõistavad seda hästi ka kuni viimase hetkeni aktiivset ärgitustööd tegevad erakonnad.

Teine oluline erinevus valimiste vahelisel perioodi vältavate uuringute ning pühapäevase tegeliku valimispäeva vahel on asjaolu, et valimispäeval peame tegema valiku erakondade asemel konkreetsete persoonide vahel. Ja nii mõnelgi juhul võib tekkida olukord, kus lemmikerakonna piirkondlikust nimekirjast ei leia valija piisavalt atraktiivset persooni. Nii võibki juhtuda, et hääle saab hoopis mõni naabererakonna tuntud tegija.

Seega ei olegi mõistlik uuringutest oodata orientiiri täpseks kohtade jagunemiseks tulevases Riigikogus. Siiski on ajalugu näidanud, et uuringud võimaldavad üsna selgelt prognoosida valimiste võitjaid. Nii nagu 2003. aasta samal ajal näitasid meie uuringud Keskerakonna ning ResPublica selget edumaad ülejäänute ees, võib ka seekord üsna selgelt oodata suurimat häältesaaki Keskerakonnalt ning Reformierakonnalt, kes valimiseelsetes uuringutes üsna veenvalt teisi edestavad.

Milline erakond saab auhinnalise kolmanda koha, on ilmselt üks seekordsete valimiste raskemini prognoositavaid küsimusi. Kas on roheliste piirkondlikud nimekirjad piisavalt tugevad, et pidada sammu atraktiivse kuvandi peale tekkinud tugeva toetusega? Kas suudab Laari uus tulemine tõsta Isamaa ja Res Publica Liidu kolmandaks? Kas on Rahvaliidu madal toetus uuringutes sotsioloogiline müüt ning kahtlused valimiskünnise ületamise küsimuses alusetud? Kuidas mõjutab sotside tulemust nende ridadest välja kasvanud uus, avalikkuse valjuhäälsel toetusel valitud president? Need on küsimused millele saab ilmselt antud hetkel vastata üksnes pühapäevased valimised.

Kahe populaarsema erakonna vahe on mõnevõrra väiksem nende vastajate seas, kes väljendasid selgelt ka plaani minna hääletama. Kui kõigi vastanute seas oli Keskerakonna edu Reformierakonna ees kuus protsenti, siis vaadates eraldi vaid vastajaid, kes plaanivad minna valima, on kahe partei vahe vaid kolm protsenti. Seega jääb endiselt õhku ka küsimus, kes kogub valimistelt kõige suurema hulga hääli. Kuigi uuringud viitavad Keskerakonna edumaale Reformierakonna ees, on vahe selline, mida nn sool on võimalus kallutada nii ühe kui teise kasuks.

Tõnis Ormisson
Uuringujuht

From → Uncategorized