USALDUS VALITSUSE NING PEAMINISTRI VASTU LANGES JUUNIS REKORDILISELT MADALALE

Turu-Uuringute AS viib regulaarselt (igakuiselt, v.a juuli) läbi institutsioonide usaldusväärsuse uuringut. Valimi moodustavad eestimaalased vanuses 15-74, Uurimisaluseid institutsioone on 23.

Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi institutsioone? Vastusevariandid : täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda

Vaatlusaluste institutsioonide seast usaldasid Eesti 15-74-aastased elanikud juunis kõige enam Päästeametit, mida usaldas täielikult/pigem usaldas 93% eestimaalastest. Ka varasematel kuudel on Päästeamet püsinud usaldusreitingute (hinnangu „täiesti usaldan“ või „pigem usaldan“ andnud vastajate osakaal koguvalimist) alusel moodustatud pingerea tipus.

Kõrge oli elanike usaldus juunis ka piirivalve (täiesti/pigem usaldab 86%), politsei (80%), kaitseväe (79%), maksu- ja tolliameti (77%) ning Eesti panga (75%) vastu. Kõige vähem usaldati poliitilisi institutsioone. Erakondi usaldas juunis 21%, Riigikogu 33%, valitsust 36% ning peaministrit samuti 36% eestimaalastest. Võrreldes eelmise kvartaliga on 2009. aasta II. kvartalis langenud elanike usaldus  valitsuse ja Riigikogu vastu (6% võrra) ning peaministri ja õiguskantsleri vastu (4% võrra).  Poliitikute usaldusvääruse langus on tõenäoliselt tingitud kärpevajadusest tingitud ebapopulaarsetest otsustest nagu näiteks käibemaksu tõus 1. juulil. Samas avaldab usalduse langusele kindlasti mõju ka uue töölepinguseaduse vastuvõtmine (hoolimata ametiühingute protestist), millega kardetakse kaasnevat koondamislainet.

Jätkuvalt on mitte-eestlaste hinnang poliitiliste institutsioonide usaldusväärsusele tunduvalt madalam kui eestlaste oma. Vaid erakondi usaldavad  mitte-eestlased eestlastega võrreldes enam. Juunis usaldas Riigikogu 37% eestlastest ning 24% mitte-eestlastest, valitsust 44% eestlastest ning 17% mitte-eestlastest, peaministrit 46% eestlastest ning 14% mitte-eestlastest, erakondi aga 17% eestlastest ning 30% mitte-eestlastest. Küsitlused on näidanud, et mitte-eestlaste seas on toetus kõrgeim Keskerakonnale, eestlaste seas on nelja suurema erakonna toetajaid pea võrdselt (teiste erakondadega võrreldes veidi arvukamalt on toetajaid Reformierakonnal).

Maikuus oli tavapärasest kõrgem elanike usaldus kohalike omavalitsuse vastu. Kohalike omavalitsuste usaldusreitingu kasv mais võis olla tingitud nii mõttetalgutest (sageli kohaliku omavalitsuse ruumides ning kohalike ametnike poolt läbi viidud üritus) kui toetusest kohalikele omavalitustele olukorras, kus tulumaksu laekumise vähenemise tõttu on ohtu sattunud kohalike omavalitsuste tulubaas.

Joonis 1 Institutsioone täiesti/pigem usaldajate osakaal II. kvartalis 2009 (%)

TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA

Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).

Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.

Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis  viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Samuti rakendatakse kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.

Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.

Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine –  küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.

Kontakt:
Tõnis Stamberg
Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852
 

 

 

From → Uncategorized