Institutsioonide usaldusväärsus– 2009. aasta Jaanuar

Turu-Uuringute AS viib regulaarselt (igakuiselt, v.a juuli) läbi institutsioonide usaldusväärsuse uuringut. Valimi suurus jaanuaris oli 1012 vastajat vanuses 15-74, Uurimisaluseid institutsioone oli 24.[:]

Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? Vastusevariandid : täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda
Jaanuarikuus oli kõige enam usaldatud institutsiooniks Päästeamet, mida täiesti/pigem usaldas 95% Eesti 15-74-aastastest elanikest. Päästeamet on ka varasematel uuringukuudel paistnud võrreldavate institutsioonide seast silma märgatavalt kõrgema usaldusreitinguga (hinnangu „täiesti usaldan“ või „pigem usaldan“ andnute osakaal).  Usaldusreitingute  alusel moodustatud pingereas järgnes Päästeametile piirivalve, mida usaldas 90% elanikest. Jätkuvalt paistsid kõrge usaldusreitinguga silma ka politsei (mida täiesti/pigem usaldab 81%), kaitsevägi (81%) ja Maksu- ja Tolliamet (79%). 
Uurimisalustest institutsioonidest usaldati kõige vähem erakondi, mida täiesti/pigem usaldas 30% elanikkonnast. Usaldusreitingute alusel moodustatud pingereas platseerusid madalatele positsioonidele ka ülejäänud poliitilised institutsioonid – peaministrit usaldas jaanuaris 43% elanikest, valitsust 48% ning riigikogu 51% elanikest. Võrreldes novembriga tõusid detsembris nii peaministri, valitsuse kui ka riigikogu usaldusreitingud tavapärasest veidi kõrgemale tasemele, kuid jaanuaris langesid valitsuse ning peaministri usaldusreitingud taas. Valitsuse usaldusreiting langes võrreldes detsembriga 4% võrra, peaministri usaldusreiting 6% võrra.  Kuna ka 2007. aasta detsembrikuus kasvas mitmete institutsioonide, sh. poliitiliste institutsioonide usaldusreiting võrreldes novembriga järsult, võib usalduse suurenemine detsembris olla tingitud küsitluse toimumisajast (jõulupühade-eelne), millest lähtuvalt on elanikud lisaks üldisele positiivsele meelestatusele ka poliitiliste institutsioonide tegevuse suhtes vähemkriitilised.
Poliitiliste institutsioonide (valitsus, riigikogu, erakonnad, peaminister) usaldusreitingud tegid 2008. aasta sügisel läbi languse. Jaanuarikuuks on riigikogu ja erakondade usaldusreitingud siiski taas tõusnud 2008. aasta alguse tasemele. Tõenäoliselt on elanike jätkuvalt madal usaldus valitsuse ning peaministri vastu tingitud valitsuse kõhklustest riigieelarve suhtes langetatavate otsuste osas, kuid mõju avaldavad kindlasti ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ilmnenud probleemid pensionide kättetoimetamise ning puuetega inimestele makstavate toetustega ning peaministri otsus sotsiaalministrit mitte ametist tagandada. 
Poliitiliste institutsioonide usaldusreitingute languse taustal on jaanuaris seevastu suurenenud kirikut usaldavate elanike osakaal. Samuti on võrreldes detsembrikuuga 5% võrra suurenenud ametiühingute ning 4% võrra õiguskantsleri usaldusreiting. Ametiühingute usaldusreitingu kasvu võis mõjutada ametiühingute tegevus alampalga külmutamise vastu, õiguskantsleri usaldusreitingu suurenemine aga olla mõjutatud õiguskantsleri avalikest seisukohavõttudest riigikogu palkade külmutamise ning abortide rahastamise teemadel.
Joonis 1 Institutsioonide usaldusreitingud jaanuaris 2009 (hinnangu „täiesti usaldan“ või „pigem usaldan“ andnud vastajate osakaal koguvalimist)
 
 
 
TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA
Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).
Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit. 
Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis  viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Alates 2008. aasta jaanuarikuust rakendatakse Omnibussküsitlustes ka kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.
Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.
Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine –  küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi. 
Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.
Kontakt:
Vaike Võõbus
Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852