Eluasemekindlustus on olemas 46%, kaskokindlustus 36% ning elukindlustus 22% Eesti leibkondadest, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust.[:]
Teabekeskuse juht Lee Maripuu selgitas, et varakindlustuse suurem ülekaal tuleneb ühest küljest sellest, et teatud juhtudel on vara kindlustamine inimeste jaoks kohustuslik – see kaasneb näiteks nii autoliisingu kui kodulaenuga. 45% inimestest ütlebki, et omab kindlustust, kuna see on kohustuslik.
„Eluaseme ja koduse vara kindlustamine on tihedamalt seotud pere-eelarvega ja inimestele arusaadavam – veetoru lõhkeb, põrand vajab väljavahetamist ja kindlustus hüvitab kahju. Elukindlustusega on asi keerulisem, sest inimesed ei pruugi teada, millistel juhtudel, kellele ja mida hüvitatakse,” märkis Maripuu.
Ühtegi kindlustustoodet ei ole 24% Eesti inimestest. Vähene kindlustamine ei tulene aga teadmatusest: 70% elanikest kinnitas, et teab nii elu- kui varakindlustust ning pooled on teadlikud kaskokindlustusest.
„Kuigi inimesed on võrdlemisi teadlikud erinevate kindlustusliikide olemasolust, jäävad teadmised sageli pinnapealseks. Suur osa küsitletavatest pidas kindlustuse lepingutingimusi liiga keeruliseks – 39% elanikest nõustub, et nendest on raske aru saada,” ütles teabekeskuse juht.
Üle poolte vastanuist tõdes ka, et kahtleb kindlustushüvitise väljamaksmises.
Piirkonniti on kindlustatud elanike hulk suurem Tallinnas. Teiste suuremate linnade ja maapiirkondadega võrreldes kasutavad Tallinna elanikud rohkem nii elukindlustust (Tallinnas 28% elanikest, maapiirkonnas 22% elanikest), reisikindlustust (Tallinnas 23%, maapiirkonnas 6%) kui eluasemekindlustust (Tallinnas 52%, maapiirkonnas 39%).
Sissetulek on oluline tegur, millest sõltub inimeste valmisolek kindlustusele kulutada. Ligi 27% elanikest on valmis kindlustusele kulutama kuni 10 eurot kuus, kuni 20 eurot panustaks 21% ja kuni 30 eurot 14% elanikest. 32% inimestest ütles, et nad ei saa kindlustamist endale lubada.
Uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.