Eesti elanike seas aprilli alguses läbi viidud uuring (n=1010) näitab väga selgelt, millised teemad inimesi täna enim kõnetavad (küsiti: Millised teemad on Teie arvates Eesti elus hetkel kõige tähtsamad?). Kõige olulisemaks teemaks peab 77% Eesti elanikest hinnatõusu ohjeldamist ja inimeste toimetuleku parandamist. See ei ole lihtsalt üks teema teiste
Turu-uuringute AS-i märtsikuine küsitlus näitab, et enamik Eesti elanikkonnast toetab seadusandlikke piiranguid, mis keelaksid sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele noortele. Samal ajal valitseb eri põlvkondade vahel selge ja terav erimeelsus.
Aprilli alguses läbi viidud elanikkonnaküsitluse põhjal on Eesti elanike suhtumine ettevaatust.ee laadsetesse veebilehtedesse pigem toetav – täisealistest elanikest 59% peab selliseid veebilehti vajalikeks ning 28% ebavajalikeks. Selge arvamus puudus 13 protsendil küsitletutest. Ankeedis esitatud küsimus oli alljärgnev:
Turu-uuringute AS on alates 2021. aastast viinud igakuiselt läbi esinduslikke küsitlusi, et selgitada välja, milliseid emotsioone Eesti elanikud igapäevaselt kogevad. Viimase kuue aasta tulemused peegeldavad, kuidas ühiskondlikud kriisid ja majanduslik ebakindlus on mõjutanud elanike emotsionaalset seisundit. Uuringus esitati vastajatele küsimus: Kas Te kogesite eelmisel päeval järgmisi tundeid:
Eesti elanike tulevikuootused ja meeleolu on pärast 2025. aastat nihkunud ettevaatliku optimismi suunas, selgub Turu-uuringute AS-i jaanuarikuisest küsitlusest. Kuigi selja taha jäänud aastat meenutatakse pigem murelikult, usuvad paljud vastajad, et alanud aasta toob positiivseid muutusi. Kas 2026. aasta tuleb parem? Uuringu kohaselt vaatab 2026. aastale lootusrikkalt 37% elanikest
Alates 2023. aastast on Turu-uuringute AS Sotsiaalministeeriumi tellimusel regulaarselt läbi viinud vaimse tervise seireuuringud, millega jälgitakse Eesti elanike emotsionaalset enesetunnet ja vaimse tervisega seotud näitajaid. 2025. aasta detsembris läbi viidud vaimse tervise seireuuringu andmetel oli 30 päeva jooksul on stressi kogenud 86% Eesti elanikest, sealjuures 35% suurel määral.
Kuigi enamik Eesti elanikest leiab, et inimõigusi järgitakse, ei ole see tunne ühiskonnas ühtlane. 2025. aasta avaliku arvamuse küsitlus näitab, et inimeste hinnangud ja kogemused on tugevalt seotud rahvuse, keelekeskkonna ja sotsiaalse taustaga. Uuringu tulemuste järgi leiab 77% Eesti elanikest, et inimõigusi järgitakse või pigem järgitakse. See näitaja on võrreldes 2024. aastaga sisuliselt muutumatu
Augustis viis Turu-uuringute AS läbi küsitluse, et uurida inimeste arvamust initsiatiivi „Rahvaalgatus toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks“ kohta. Algatus kogus rekordilise 98 580 allkirja ja anti Riigikogule üle 28. augustil 2025. Uuringus küsiti, kas vastajate arvates võtab valitsus seekord rahva häält kuulda või mitte.
Turu-uuringute AS-i juunis läbiviidud küsitlusandmete põhjal selgus, et 71%-i Eesti elanike arvates suurendab poliitiku või erakonna usaldusväärsust see, kui nad võtavad rahvaalgatusete teemasid tõsiselt ja näitavad välja tahet nendel teemadel edasi arutada ning arvestada võimalusel rahvaalgatustes tehtud ettepanekutega. Vaid veidi alla 4% vastanutest leiab, et rahvaalgatused võivad hoopis poliitikute mainet kahjustada. Viimase aasta jooksul on
Riigikantselei tellimusel 4-9. juunil Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud üle-eestilisest küsitlusest selgub, et pärast kevadist langust on Eesti elanike usaldus valitsuse ja riigikogu suhtes taas tõusuteel. Juunis usaldas valitsust 37% ning riigikogu 35% vastanutest, võrreldes märtsikuise 29 protsendiga mõlema institutsiooni puhul. Märtsis madalale langenud usaldus oli ilmselt osaliselt seotud muudatustega valitsuses – küsitluse läbiviimise nädalal lahkusid