Koroonaviirusesse nakatumiste arvu kasv on inimesed taas haigestumise võimalikkust enam teadvustama pannud. Augustis tõusis oluliselt inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes. Kui veel juulis arvas 17% elanikest, et olukord on endiselt kriitiline ning vale käitumine võib esile tuua viiruse leviku uue tõusu, siis praeguseks jagab seda seisukohta 37% elanikest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i 14.-17. augustil tehtud küsitlusest, millele vastas 1257 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja üle selle.
Ligi 60% Eesti elanikest oleks nõus laskma end COVID-19 vastu vaktsineerida, juhul kui vaktsiin kättesaadavaks saab, sealjuures 34% laseks end vaktsineerida ka sel juhul, kui vaktsiin on tasuline ning 26% juhul, kui saab vaktsiini tasuta. 21%-l vastanutest puudus vaktsineerimise osas veel kindel seisukoht. Samas 19% elanikest ei sooviks lasta end vaktsineerida. Peamise põhjusena toodi usalduse puudumist uue vaktsiini suhtes (ohutuse, efektiivsuse vms muu omaduse pärast).
„Uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed võtavad seda haigust tõsiselt ning soovivad enda ja lähedaste tervist kaitsta. Samas on märgataval hulgal ka neid inimesi, kes end COVID-19 vastu vaktsineerida ei soovi või selles kahtlevad, mis näitab vajadust enne vaktsineerimistega alustamist jagada vaktsiini ohutuse ning efektiivsuse kohta rohkem tõenduspõhist teavet,“ kommenteeris tulemusi Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.
Koroonaviiruse levikut piirava mobiilrakenduse kasutamist oleks valmis kaaluma 75% elanikest. Põhilisteks argumentideks, mille nimel rakenduse kasutamist kaalutakse, on soov saada teada oma nakatumise riskist, vähendada nakatunute arvu Eestis ning kaitsta oma lähedaste ja kolleegide tervist.
50% elanikest leiab, et terav kriis on praeguseks möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid (juulis 67%), sel ajal kui 37% peab olukorda endiselt kriitiliseks ning arvab, et vale käitumine võib tuua esile viiruse leviku uut tõusu (kasv võrreldes juuliga 20 protsendipunkti). Samuti on muutunud meelsus meetmete karmistamise suhtes. Kui veel juulis pooldas kehtivate meetmete karmistamist vaid 16%, siis augustis juba 29% elanikest. Vähenenud on nende elanike osakaal, kes peavad praegu kehtivaid meetmeid asjakohaseks (juulis 68%, augustis 59%) või soovivad meetmete leevendamist (juulis 13%, augustis 9%).
Võrreldes juuliga on kasvanud nende elanike osakaal, kes pooldavad piiranguid meelelahutusasutustele (augustis 86%, juulis 75%,) ning sise- ja väliüritustele (augustis 76%, juulis 71%) ja avalikus ruumis teiste inimestega 2-meetrise distantsi hoidmist (augustis 72%, juulis 60%).
„Kõik need tulemused viitavad, et inimeste ohutunnetus seoses koroonaviirusega on võrreldes suveperioodiga suurenenud. Kuigi üle poole elanikest on praegu kehtivate meetmetega rahul, on kasvamas nende inimeste osakaal, kes soovivad meetmete karmistamist,“ ütles Vaike Vainu.
Eesti elanikud teadvustavad üha enam, et võivad oma käitumisega teiste viirusesse nakatumist ära hoida (juulis 83%; augustis 89%). Samas tundis 79% küsitletutest muret, et keegi võib neid eneselegi teadmata koroonaviirusega nakatada (juulis 67%).
49% Eesti elanike hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud nende enda või nende perekonna sissetulekuid (juulis 48%), sealjuures kui eestlastest tõdes sissetulekute vähenemist 41%, siis teistest rahvustest elanikest vastavalt 65% ning vahe rahvusrühmade vahel on viimaste kuude jooksul kasvanud. Sissetulekute vähenemine puudutab keskmisest sagedamini 35-64-aastasi, Kirde-Eesti elanikke ning II taseme haridusega inimesi; ametialase staatuse järgi isiku- või klienditeenindajaid ning oskustöölisi.
„Sissetulekute vähenemise probleem on puudutanud teravamalt mitte-eestlasi kui eestlasi, ning seda juba eriolukorra algusest saadik,“ kommenteeris olukorda Vaike Vainu. „Samuti on eestlaste puhul näha olukorra kiiremat paranemist kui mitte-eestlaste puhul.“
Elanikest 69% on viimase 30 päeva vältel kogenud stressi või pinget (eriolukorra ajal 74-79%, juulis 71%), sealjuures 28% on stressi või pinget kogenud rohkem kui varem. Stressi või pinget kogevad keskmisest sagedamini 25-49-aastased, mitte-eestlased ning tööturul olevad inimesed, sealjuures sagedamini töötud kui tööga hõivatud inimesed. Viisina oma vaimset tervist hoida märkisid küsitletud kõige sagedamini liikumist värskes õhus, piisavat und ning suhtlemist lähedaste ja sõpradega.