NATO vägede kohalolekut Eestis toetab Eesti elanikest enam kui kaks kolmandikku ja veerand on selle vastu, selgub kaitseministeeriumi tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringust. Eestlaste toetus kaitsealliansi kohalolule on märgatavalt suurem kui mitte-eestlaste oma.[:]
Eesti elanikest toetab NATO vägede kohalolekut kokku 68 protsenti, vastu sellele on 25 protsenti. Eestlaste hulgas on toetajaid 88 ja mitte-eestlaste hulgas 24 protsenti, NATO välisvägede kohaloleku vastu on aga 8 protsenti eestlastest ja 64 protsenti mitte-eestlastest, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Selget seisukohta NATO välisvägede suhtes pole neljal protsendil eestlastest ja 12 protsendil mitte-eestlastest.
Turu-uuringute uuringujuhi Juhan Kivirähki sõnul sõltub suhtumine eelkõige sellest, millises inforuumis inimene elab.
„Venekeelsetest Eesti kodanikest on toetus suurem kui mittekodanike või Venemaa kodanike hulgas, aga ilmselt see sõltubki rohkem sellest, et Eesti kodanikest venekeelsed inimesed on rohkem ka eesti meediakanalite mõjuväljas. Veel torkab silma, et mitte-eesti noorte seas on toetus NATO-le suurem kui nende vanemate hulgas.“
Mitte-eestlaste suhtumise muutmise võti on nende toomine Eesti inforuumi, leiavad nii kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kui ka venekeelne ajakirjanik Sergei Stepanov.
„Kindlasti tuleb tekitada olukord, kus Eestimaal elavad venekeelsed inimesed saaksid ka informatsiooni Eesti kaisteväe, riigikaitse kohta ja Eesti riigi kohta tervikuna, et nad ei oleks ainult Vene inforuumis ainult,“ märgib kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terras.
Ajalehe “Narvskaja Gazeta” peatoimetaja Sergei Stepanovi sõnul tuleb eestivene inimestele rohkem selgitada, mida NATO välisväed Eestis teevad ja miks nad siin on.
„Kõlab palju arvamusi, et meile pole seda vaja, meile keegi kallale ei tule. Aasta tagasi rääkisid Ukraina elanikud samamoodi,“ toonitab Stepanov.