Kõik erakonnad peavad oma positsioonid selgemaks ja atraktiivsemaks muutma

Aasta algusest saadik paigal püsinud erakondade reitinguosutid on lõpuks ometi liikuma pääsenud. Aprilli esimesel dekaadil toimunud avaliku arvamuse küsitluses on viie protsendi võrra kasvanud EKRE ja samal määral kahanenud Reformierakonna reiting. EKRE poolt annaks valimistel oma hääle 13 protsenti, Reformierakonda valiks 20 protsenti valimiseelistust väljendanud valijatest.

Ülejäänud parteide toetustesse muutused veel jõudnud pole. Endiselt pälvib valijate kõige suurema poolehoiu valitsuse juhtpartei Keskerakond 30 protsendiga. Sotsiaaldemokraadid on säilitanud 11-protsendilise toetuse ning populaarsuspingerea lõppu jäävad Isamaa ja Res Publica Liit ning Vabaerakond vastavalt kaheksa ja seitsme toetusprotsendiga. Parlamendivälistest erakondadest kogub Erakond Eestimaa Rohelised kahe protsendi valijate poolehoiu.

Küsitlusperioodi vältel pälvis enim tähelepanu olukord Isamaa ja Res Publica Liidus. Margus Tsahkna plaane erakonna (põhikirja) uuendamiseks eestseisus ja volikogu ei toetanud ning Tsahkna otsustas IRL-i esimehena enam mitte jätkata. Mai keskel toimuval suurkogul tuleb erakonnal leida endale uus juht, kes neid riigikogu punase laterna rollist välja aitaks viia.

Reformierakonnal paistab olevat raske opositsioonierakonna rolliga kohaneda. Sestap kritiseeritakse valimatult kõike valitsuse tehtut – isegi seda, millele ise valitsuses olles alus pandi.

Perioodi vältel toimus tuline debatt e-valimiste perioodi lühendamise ümber. Iseenesest ei tundu selles muudatuses olevat midagi katastroofilist, sest kes distantsilt interneti teel hääletada soovib, suudab seda kindlasti teha ka kolme valimispäeva jooksul. Kirglikult rünnati ka peaminister Jüri Ratase osalemist Peterburis Eesti 100 avaüritusel Jaani kirikus.

Reformierakond võiks pisut hoogu pidada ning mõista, et lauskriitika ükskõik millise Keskerakonna sammu pihta ei kanna soovitud vilja. Valimiste lähenedes võiks teravdada fookust ning keskenduda tõeliselt olulistele teemadele.

Ehkki see ei väljendu veel erakonna reitingus, on keerulises olukorras ka valitsustüüri hoidev Keskerakond. Jüri Ratasel tuleb ühtaegu hakkama saada nii kahe vastandlike vaadetega partneriga valitsuses (näiteks olid kardinaalselt erinevad SDE ja IRL-i ministrite seisukohad sisekaitseakadeemia Narva kolimise küsimuses) kui ka oma erakonna erinevate leeridega. Kohalikel valimistel edu saavutamise nimel tuleb tal paratamatult arvestada nii visalt oma rida ajava Yana Toomiga kui ka Edgar Savisaarega. Seni on suudetud oma toetusprotsenti küll kõrgel hoida, kuid teada on, et peaministrierakonnal valitsuses olles enamasti reitingut kasvatada ei õnnestu (Ansip ja pronksiöö oli erand).

Tõeliseks jüripäevaks kujuneb 23. aprill Vabaerakonnale. Artur Talviku juhtimisel hakkab Vabaerakond kindlasti välja paistma pisut teistsugusena kui see oli Andres Herkeli käe all ning on raske uskuda, et see muudatus ka erakonna (kasvavas või kahanevas) toetuses väljendust ei leia.

Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale on Jevgeni Ossinovski ette võetud alkoholipoliitika karmistamise kriitikute poolt suudetud ebaõiglaselt kinnistada riikliku karskusseltsi imago. Samal ajal on tervise- ja tööminister raskustes meditsiini rahastamises valitsevale kriisile lahenduse leidmisel. Kui punnseis jätkub ja meedikud tõepoolest streikima asuvad, mõjutab Ossinovski suutmatus nendega kompromissile jõuda kahtlemata ka erakonna toetusprotsente.

Kõige kindlamal kursil näib praegu püsivat EKRE, mis jätkab kongressil taas esimeheks kinnitatud Mart Helme juhtimisel. Ent ka see erakond on otsimas uusi sõjaratsusid, millega kohalike valimiste võitlusse kapata. Kui EKRE valija on seni olnud üsna üksmeelne pagulaste ja samasooliste kooselu küsimustes, siis erakonna värske ettepanek Euroopa Liidus jätkamise teemalise rahvahääletuse korraldamiseks ei tarvitse enam nii üksmeelset mõistmist leida.

Viimastel kuudel on parteireitingutest kõneldes olnud põhjust silm peal hoida ka Eestimaa Rohelistel. Vahetult enne küsitluse algust roheliste juhiks valitud nooruslik esinaine Züleyxa Izmailova pole veel muidugi suutnud imesid korda saata. Kuid ma ei jagaks Anvar Samosti hinnangut (Vikerraadio saates „Rumm ja Samost“), kes kritiseeris Zuzu esinemist portaali Telegram konverentsil. Kuna sellistele teemadele nagu Eesti metsade kaitse või vastuseis Rail Balticule on hakanud pretendeerima järjest enam nii rahvuslikud kui ka vabad konservatiivid, on Eesti kui ökoriigi idee valimine roheliste põhiloosungiks kindlasti asjakohane. Ja sellele ideele tasub toetust otsida kindlasti ka nende inimeste käest, kes jälgivad internetiportaale Telegram või Alkeemia ning kuulavad Raadio2 saadet „Halloo, kosmos“. Taolisi valijaid ei olegi nii vähe.

Muidugi peaks roheliste tegevus muutuma entusiasmipõhisest rohkem poliitikapõhiseks, kuid alahinnata nende võimalusi kindlasti ei tohi.

Igatahes seisavad kohalike omavalitsuste valimiste eel kõik erakonnad väljakutse ees oma positsioone valijate jaoks selgemalt defineerida ja atraktiivsemaks muuta, mistõttu võib lähikuudel oodata jätkuvaid muudatusi reitingutabelis.


Artikkel on algselt avaldatud ERR portaalis.