Uudised

Eesti elanike usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on juba aastaid langustrendis

Eesti inimeste usaldus peaministri ja valitsuse vastu on viimase pooleteise aasta jooksul olnud languses. Viimase aasta jooksul on oma usaldust kaotanud ka riigikogu ja erakonnad. Kui valitsuse usaldus oli 2022. aasta teises kvartalis veel 53%, siis läinud aasta neljandaks kvartalis oli see langenud juba 36%-di tasemele. Samas taktis kaotas oma usaldust ka peaministri institutsioon

Eesti kodanikud ei karda sõda Eestis lähiaastatel, elanike kaitsetahe on kõrge

Uuringust selgus, et 66% elanikest ei pea tõenäoliseks, et lähima viie aasta jooksul võiks Eestit tabada sõjaline rünnak. 51% vastanuid peab sellist stsenaariumit ebatõenäoliseks ja 15% on selle enda jaoks välistanud. Mitte-eestlased kardavad sõjategevust Eestis veelgi vähem – neist 78% seda tõenäoliseks ei pea. Elanike kaitsetahe on jätkuvalt kõrge

Sisepingetest räsitud Keskerakonna toetus on veebruaris vähenenud

Sarnaselt viimasele kolmele kuule on ka veebruaris kõrgeima toetusega erakond Isamaa, mida toetab 24% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on veebruaris Reformierakond (toetus 18%). Väikeste vahedega järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (17%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (16%).

Eesti elanikud usaldavad kõige rohkem siseturvalisust tagavaid institutsioone

Inimeste usaldus Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse vastu on endiselt kõrge. 2023.a. IV kvartali seisuga usaldab 97% elanikkonnast Päästeametit ja 96% Häirekeskust. Pea sama palju usaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit (87%) ning Maksu- ja Tolliametit (83%). Siseturvalisust tagavaid institutsioone usaldavad keskmisest kõrgemalt kõrgharidusega, eesti keelt kõnelevad ja maal või väikelinnades elavad elanikud.

60 protsenti muudest rahvustest elanikest mõistab Venemaa sõjategevuse hukka

2023. aasta detsembris viis Turu-uuringute AS Riigikantselei tellimusel läbi avaliku arvamuse küsitluse, mis kaardistas elanike hoiakuid erinevatel ühiskonnas olulistel teemadel (nt majanduslik toimetulek, turvatunne, suhtumine Ukraina toetamisse, usaldus riigiinstitutsioonide ja meediakanalite vastu).

Kaja Kallase toetus on jätkuvalt madal

Jaanuarikuises peaministriuuringus taas olulisis muutusi elanike peaministrikandidaatide eelistustes toimunud ei ole – kõik peaministrikandidaadid on pälvinud eelmise uuringuga sarnase tulemuse. Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 25% valimisealistest kodanikest. Muutus viimase korraga võrreldes pole statistiliselt oluline, kuid on madalam kui see oli novembris. Praeguse peaministri Kaja Kallase toetus on 16%

Enamik Eesti elanikke liigub vähem, kui tervise tugevdamiseks vaja

Turu-uuringute AS viis SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel 2023. aasta oktoobris läbi küsitlusuuringu Eesti elanike liikumisharrastusega tegelemise kohta. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanike füüsilisest aktiivsusest, sh liikumisharrastustega tegelemisest ja selle motivaatoritest ning takistustest. Kokku osales küsitluses 1009 vastajat vanuses 15–69 aastat. Liikumisaktiivsuse uuring näitas, et enamus Eesti elanikkonnast ei liigu piisavalt

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on jaanuaris kasvanud

Jaanuaris on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest (detsembris 26%, olulist muutust pole). Isamaa tõusis erakondade reitingutabelis liidripositsioonile 2023. aasta novembris, edestades selle tulemusega seni esikohta hoidnud Reformierakonda. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on jaanuaris tõusnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (toetus detsembris 13% ja jaanuaris 18%).

Euroopa Liitu kuulumist toetab valdav osa elanikke

Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et 84% Eesti elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja euro kasutamist toetab 86% elanikest. Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam 15-29- ja üle 74-aastased, maapiirkondade elanikud ja eestlased. Samuti selgus, et mida kõrgem haridustase või kõrgemasse sissetulekugruppi kuulutakse, seda kõrgem on ka toetus Euroopa Liitu kuulumisele.

Inimõigustest valmistab inimestele Eestis enim muret sõna- ja trükivabadus

80% elanikest leiab, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi. Vastanutest 72% hindas kõige olulisemaks inimõiguseks sõna- ja trükivabadust, samas leidis 24% vastajatest, et just selles valdkonnas on enim probleeme. 13% vastajatest tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega ise kedagi diskrimineerinud.