Tööpuudust peavad oluliseks sotsiaalprobleemiks sagedamini noored ning mitte-eestlased

Turu-Uuringute AS viis 2009. aasta märtsikuus läbi küsitluse tuhande Eesti 15-74-aastase inimese seas. Vastajaile esitati nimekiri 16 sotsiaalprobleemiga ning paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat täna lahendamist vajavat sotsiaalprobleemi Eestis.

[:]

Ootuspäraselt nimetati kõige sagedamini olulise täna lahendamist vajava sotsiaalprobleemina tööpuudust. Tööpuudust pidas üheks kolmest olulisemast täna lahendamist vajavaks sotsiaalprobleemist 83% eestimaalastest. Tööpuudust tõid ühena kolmest olulisemast sotsiaalprobleemist sagedamini esile 20-29-aastased inimesed ning mitte-eestlased. Tõenäoliselt puudutab tööpuudus just neid rühmi tänases Eestis eriti tervalt – koolilõpetajate jaoks on tööstaaži puudumise tõttu keeruline tööturule sisenemine, mitte-eestlaste jaoks võib konkurentsivõimet tööturul kahandada puudlik riigikeele oskus.

Teisteks sagedamini nimetatud probleemideks olid kuritegevus (seda probeemi nimetas ühena kolmest olulisemast sotsiaalprobleemist 29%) ning sõltuvusprobleemid (vastavalt 25%).

Ootuspäraselt tajuvad nooremad inimesed sagedamini olulise probleemina madalaid lastetoetusi ning noorte perede probleeme, eakamad inimesed peavad seevastu sagedamini olulisteks probleemideks puudulikku tervishoidu, madalaid pensione ning hooldekodude olukorda. Rahvustevahelisi suhteid tajuvad sagedamini olulise probleemina kodakondsuseta inimesed.

Võrreldes eelmise aastaga on Eesti elanike hinnangud erinevate sotsiaalprobleemide olulisusele märgatavalt muutunud. 2008. aasta veebruaris nimetati kõige sagedamini täna lahendamist vajava sotsiaalprobleemina kuritegevust, tööpuudus paigutus teiste sotsiaalprobleemide seas probleemide olulisusele antud hinnangute alusel neljandale kohale.

 Joonis 1 Mis on Teie arvates kolm kõige olulisemat täna lahendamist vajavat sotsiaalprobleemi Eestis? (%)

* 2008. aastal puudus ankeedis loetletud probleemide seas antud tegur, seega puuduvad võrdlusandmed

TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA

Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).

Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.

Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis  viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Alates 2008. aasta jaanuarikuust rakendatakse Omnibussküsitlustes ka kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.

Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.

Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine –  küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.

Kontakt:
Vaike Võõbus
Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852