Uudised

Aprillis on vähenenud EKRE toetus

Võrreldes märtsiga on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus aprillis vähenenud 19 protsendilt 15 protsendile (toetusnäitaja arvutamisel on aluseks võetud vähemalt 18-aastased valimiseelistust omavad Eesti kodanikud). Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes märtsiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa (toetab 27%), järgnevad Reformierakond (19%), EKRE (15%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13%) ja Keskerakond (10%).

Eesti elanike majanduslik kindlustunne on paranenud

Riigikantselei tellitud märtsikuisest seireuuringust selgus, et võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga on selle aasta I kvartalis elanike eluga rahulolu ja majanduslik kindlustunne paranenud. Eluga on rahul 69% elanikest (2023. detsembris 65%), majanduslikku ebakindlust tunneb 45% (detsembris 58%) ning majanduslikke toimetulekuraskusi kogeb 26% (detsembris 32%). Majanduslik kindlustunne ja toimetulek on paranenud nii eestlaste kui muudest rahvustest […]

Laste vaimse tervise uuring aitab paremini mõista Eesti koolilaste vaimse tervise olukorda

2024. aasta veebruarist maini viib Turu-uuringute AS koostöös Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi ja Tervis Arengu Instituudiga (TAI) 8-17-aastaste kooliõpilaste hulgas läbi küsitlust laste vaimse tervise teemadel. Küsitlust viiakse läbi koolides, kus koolitunni jooksul täidab laps veebis küsimustiku. Lisaks lastele küsitletakse ka lapsevanemaid. Laste vaimse tervise uuringu (LVTU) eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt

Eesti inimeste usaldus ja huvi teaduse vastu on suur

2023. aasta lõpus viis Turu-uuringute AS Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tellimusel läbi uuring mõõtmaks Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega ning uuriti, kui palju on Eesti elanikud kursis teadlaste tööga. Uuringust selgus, et 81% Eesti elanikest nõustub sellega, et teadusuuringud on vajalikud ka ilma kohese kasuta ning 78% arvas, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama.

Noored on info kättesaadavusega valdavalt rahul, kuid kohati tekitab raskusi orienteerumine info ülekülluses

2023. aasta sügisel viis Turu-uuringute AS Haridus- ja Noorteameti tellimusel läbi uuringu eesmärgiga selgitada noorte infovajadusi ning noorteinfo kvaliteeti ja kättesaadavust kohalikul ja riiklikul tasandil.

Eesti noored on oma keskkonnateadlikkuse osas kriitilisemad kui täiskasvanud

Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuringu andmetel hindas 9. ja 12. klasside noortest 69% end väga või pigem keskkonnateadlikuks (2022. aastal läbi viidud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel oli 15-74-aastaste elanike seas vastav näitaja 81%). Uuringu põhjal arvab 35% noortest, et koolis on keskkonnateemadel räägitud ebapiisavalt.

Kõige populaarsem peaministrikandidaat on Urmas Reinsalu

Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 25% valimisealistest kodanikest. Muutus viimase korraga võrreldes pole statistiliselt oluline, võrreldes novembriga näeme aga tulemustes langustrendi. Praeguse peaministri Kaja Kallase toetus on 15% (viimati 16%).

Märtsikuus erakondade toetusnäitajad muutunud pole

Võrreldes veebruariga pole erakondade toetusnäitajad märtsis oluliselt muutunud. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (toetus 19%), Reformierakond (17%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%).

Eesti elanike usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on juba aastaid langustrendis

Eesti inimeste usaldus peaministri ja valitsuse vastu on viimase pooleteise aasta jooksul olnud languses. Viimase aasta jooksul on oma usaldust kaotanud ka riigikogu ja erakonnad. Kui valitsuse usaldus oli 2022. aasta teises kvartalis veel 53%, siis läinud aasta neljandaks kvartalis oli see langenud juba 36%-di tasemele. Samas taktis kaotas oma usaldust ka peaministri institutsioon

Eesti kodanikud ei karda sõda Eestis lähiaastatel, elanike kaitsetahe on kõrge

Uuringust selgus, et 66% elanikest ei pea tõenäoliseks, et lähima viie aasta jooksul võiks Eestit tabada sõjaline rünnak. 51% vastanuid peab sellist stsenaariumit ebatõenäoliseks ja 15% on selle enda jaoks välistanud. Mitte-eestlased kardavad sõjategevust Eestis veelgi vähem – neist 78% seda tõenäoliseks ei pea. Elanike kaitsetahe on jätkuvalt kõrge