2015 poliitaasta kokkuvõte

Turu-uuringute AS-i uuringujuht ja sotsioloog Juhan Kivirähk ütles Eesti poliitaastat kokku võtvas analüüsis, et IRL-i püüd võita taas toetajaid konservatiivsete valijate seas ei ole edukas olnud, vaid pigem ohustab erakonna püsimist valitsuses. Vabaerakonnast on aga saamas ”uus IRL”.

Parlamendierakondade reitingud osutavad, et 2015. aastal on kõige suurem kaotaja olnud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).

Turu-uuringute AS-i uuringujuhi Juhan Kivirähki hinnangul on IRL kaotanud põhiliselt hääli riigikogu uutele erakondadele – Vabaerakonnale ja Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE).

“IRL kaotab valitsuse poliitikaga rahulolematuid valijaid mõlemale nimetatud erakonnale. Kaotas juba tegelikult enne riigikogu valimisi, mistõttu see protsess jätkub ka järgneval aastal,” nentis Kivirähk.

“Hoolivat konservatiivsust” propageeriva erakonna ministrid on viimase poole aasta jooksul võtnud näiteks pagulastega seoses järjest rangema tooni ning on ka tugevalt kooseluseaduse vastu.

Samas nendib Kivirähk, et nende algatustega ei suuda IRL tagasi võita toetajaid, kes on juba EKRE poolele üle läinud, sest käremeelne erakond väljendab oma vastuseisu märksa reljeefsemalt. “Küll aga seaks IRL nende teemade forsseerimisega ohtu oma püsimise võimukoalitsioonis,” märkis sotsioloog.

Kivirähki sõnul peaks IRL peaks ennast määratlema erakonnana, kes esindab valitsuses küll rahvuslik-konservatiivseid väärtusi, kuid ei tööta seejuures pidevalt vastu valitsuse poliitikale euroopalike väärtuste järgimisel.

“Isikuvabadusi vastustades nad vaid nõrgendavad iseenda positsioone ning aitavad kaasa EKRE tõusule,” möönis Kivirähk.

IRL-i tuhast tõusmisele ei aita kaasa ka maikuus valitud noor esimees Margus Tsahkna.

“Margus Tsahkna kohta oleks sobiv tsiteerida ühte vaimukat remarki poliitika.guru blogist: „Kas teadsite ikka, et Tsahkna on IRLi esimees? Mees on kadunud nagu Luke Skywalker viimasest ”Tähesõdade” filmist, IRLi vastupanuliikmed peavad peatselt välja saatma salga mehe leidmiseks.”,” rääkis Kivirähk.

Sotsioloogi arvates puudub Tsahknal ilmselgelt erakonna juhtimiseks vajalik karisma, näiteks jätab ta avalikes esinemistes ebakindla ja otsustusvõimetu mulje. “Kui ta ka sõna võtab, siis ei suuda ta ennast teiste poliitikute kõrval lihtsalt kuuldavaks teha,” leidis Kivirähk.

Just märtsis peetud valimistel riigikokku pääsenud uued erakonnad on otsustavalt joonistanud ümber parlamendierakondade vahelised jõujooned.

Endiste IRL-i “kampsunite” moodustatud Vabaerakond on leidnud toetuse, tänu millele konkureerivad nad reitingute edetabelis kolmanda ja neljanda koha pärast Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE).

“Sel ajal, kui Vabaerakond alles erakonnana formeerus, näitasid küsitlused, et uue erakonna sündi suhtusid kõige positiivsemalt need valijad, kes pooldasid Isamaa ja Res Publica Liitu ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda,” rääkis Kivirähk.

Sotsioloog lisas, et ilmselt just nende erakondade valijaist, kes ei soovinud enam hääletada etableerunud “kartellierakondade” poolt, vaid soosisid uute erakondade jõudmist parlamenti, saidki Vabaerakonna toetajad.

“Paljud kommentaatorid on märkinud, et Vabaerakonna toetus on kõrge mitte selle pärast, kes nad on, vaid tänu sellele, kes nad ei ole,” märkis Kivirähk.

Kui riigikogu valimiste eel ja järel kandis Vabaerakond veel kodanikuühiskonna organisatsioonide justkui õilsat hingust ning tekitas valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel furoori oma ambitsioonika demokraatiapaketiga, siis nüüdseks on nad üha enam muutumas uueks Isamaaliiduks.

“IRL-i noorteorganisatsiooni üleskutsel konservatiivsete erakondade ühinemiseks on tegelikult ju üsna ratsionaalne iva – tänane Vabaerakond erineb IRL-ist vaid detailides. Ja mõlemad erakonnad toetavad, küll pisut häbelikumalt, neid põhimõtteid, mida käredamas vormis väljendab EKRE,” selgitas Kivirähk

Kui Vabaerakonnas saaksid endiste isamaaliitlaste asemel jämedama otsa enda kätte erakonnaga liitunud vabakonna esindajad ning Reformierakond oleks valmis aktsepteerima Vabaerakonna ettepanekuid poliitilise kultuuri muutmiseks (SDE-s ei tohiks need seisukohad vastuseisu tekitada), siis võiks Vabaerakond olla valitsuskoalitsioonis sobiv asendus IRL-ile.

“Aga see on Vabaerakonna praeguste juhtide puhul praegu väga ebatõenäoline,” nentis Kivirähk.

Konkurentsi Eesti poliitmaastiku paremtiival on kasvatanud ka perekond Helme juhitud rahvuskonservatiivid. Hoolimata sellest, et nad on parteireitingutes pidanud enamuse aastast võitlema IRL-iga viimase ja eelviimase koha pärast, on nad suutnud ennast nähtavaks teha läbi erinevate demonstratsioonide ja rahvakogunemiste.

“EKRE populistlik tegevus võib kahtlemata võita uusi toetajaid, kui nende poolt kasutatavale moonutatud infovoole ei seata vastu piisavalt veenvaid alternatiivseid käsitlusi,” märkis Turu-uuringute AS-i uuringujuht.

EKRE vastuseis pagulaste vastuvõtmisele, kooseluseadusele ja Eesti-Vene piirileppele on Kivirähki hinnangul nii mõjukas vaid tänu sellele, et puudub valitsuse poolt kommunikeeritud ühtne ja usaldusväärne seisukoht nende sammude vajalikkuse ja läbimõelduse kohta.

Rändekriisi teemalist debatti on EKRE eriti hästi enda toetuse tõstmiseks ära kasutanud, sest kuigi erakonna seisukohti meediamonitooringute kohaselt “peavoolumeedias” väga ei kajastata, on erakond loonud oma uudiste- ja arvamusportaali ning EKRE on ka väga aktiivne sotsiaalmeedias, millest on saanud paljude erakondade jaoks uus poliitkommunikatsiooni kanal.

“Mehed, kes on praegu EKRE eesotsas, olid ka Eesti Euroopa Liiduga liitumise peamised vastased. Kujutagem ette, mis oleks toimunud euroreferendumil, kui avalik areen oleks jäetud üksnes nende kasutada ning valitsus ei oleks omalt poolt rahvale põhjalikult selgitanud Euroopa Liiduga liitumise vajalikkust,” sõnas Kivirähk.

SDE kinnitas sel aastal erakonnale omaseks saanud “igavese keskmiku” rolli, sest erakonnatoetus kõikus terve aasta jooksul 13-18 protsendi vahemikus. Samuti oli nende meediakajastus suhteliselt keskpärane.

“Ka sotsiaaldemokraadid kaotasid riigikogu valimistel ilmselt nii mõnegi protsendi oma oodatud toetusest Vabaerakonnale. Kuid erinevalt IRL-ist Vabaerakonna praeguseks valitud konservatiivne kurss sotsiaaldemokraate enam ei ohusta,” nentis Kivirähk.

Tema sõnul on SDE-l täna valitsuse ees seisvates väljakutsetes – pagulased, kooseluseadus, Eesti-Vene piirilepe – kindlasti suurem ühisosa Reformierakonnaga kui IRL-iga.

“Muidugi on Reformierakonnal omavahel kisklevate koalitsioonipartnerite vahel mõnus hoida lepitust otsiva keskpartei positsiooni, kuid IRL-ist loobumine võiks anda sotsiaaldemokraatide ambitsioonikale liidrile liiga suure mõjujõu,” selgitas Kivirähk.

Samas märkis ta, et kui valitsus tõepoolest oma tegevusaja jooksul ka midagi reaalset soovib korda saata, siis tuleks otsida suuremat liberaalset ühisosa just Reformierakonna ja SDE vahel. “Loodetavasti ei saa selle saavutamisel otsustavaks isikutevaheline antipaatia või see, et kellegi näol on tegemist „sisserändaja pojaga“,” lisas Kivirähk.

Ühisosa leidmine liberaalide ja sotside vahel tundub tõesti suur ülesanne, sest suvel toimunud koalitsioonileppe avamise ajal oli vastasseis kahe erakonna vahel üpris suur.

Seda vastasseisu õhutasid ka kõik opositsioonierakonnad, kelle hinnangul ei oleks piisanud SDE-le vaid kosmeetilistest muudatustest, sest need oleksid mõjunud erakonnale toetusele negatiivselt. Kuid leppepunktide ülevaatamine ja ilma suurema kärata sulgemine SDE stabiilset toetust ei kõigutanud.

Sügisel tõi aga töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski lauale alkoholi reklaami ja müüki piirava eelnõu, mida keeldus heaks kiitmast Kristen Michali juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Seega on valitsuses järgmise aasta alul oodata antud teemal elavaid debatte.

“Ei usu, et mõistlikud kompromissid alkoholimüügi ja –reklaami piirangutes kuidagi SDE mainet kahjustaksid, küll aga mõjuks laastavalt kooseluseadusest lahtiütlemine,” sõnas Kivirähk.

Reformierakond, kes võitis märtsis toimunud riigikogu valimised, ei ole suutnud oma reitingut hoida ning Juhan Kivirähu sõnul on peaministri erakonnal praegusel turbulentsel ajal väga raske kõrget reitingut hoida.

Reformierakond on aastatega muutunud kunagisest liberaalse turumajanduse põhimõtteid esindavast jõust laiahaardeliseks erakonnaks, millega on ka tagatud väga erinevate sotsiaalsete gruppide toetus ning hoitud pikka aega võimupositsiooni.

Haarde laiendamisel on Reformierakond kaotanud oma innovatiivsuse ja otsustavuse just majandusküsimustes. “Erakond on jäänud kinni oma 20 aasta eest loodud maksukatekismusesse, unustades, et muutuvad ajad ja olukorrad nõuavad paindlikumaid lahendusi,” märkis Kivirähk.

Sotsioloogi arvates saaks Reformierakond oma toetust tõsta vaid juhul, kui neil õnnestub taastada kunagine innovatiivne liberaalne kuvand, taastada endine majanduskasv ja seeläbi elanikkonna heaolu.

Kuid lähiajal selliseid muutusi Kivirähk ette ei näe, mistõttu reform oma peamisele konkurendile Keskerakonnale erakonnareitingutes järele ei jõua.

“Tõenäolisemaks peaksin siiski seda, et Reformierakonna toetus ei tõuse nii suureks nagu Keskerakonnal praegu, vaid et Keskerakonna toetus langeb Reformierakonnaga samale tasemele,” leidis sotsioloog.

Keskerakond on võistelnud viimase aasta jooksul omaette klassis. Erakonna meediakajastust on paljuski mõjutanud Edgar Savisaarega seotud haigus, mille ajal oli erakond meedia jaoks sisuliselt varjusurmas, ning aasta lõpus lahvatanud korruptsiooniskandaal, mis viis erakonna meediakajastuse tugevasse tõusutrendi.

“Kuna Keskerakond paistab olevat end tõepoolest otsustavalt Eesti õigusruumist lahti haakinud – kriminaalkorras karistada saanud erakond valib endale esimeheks kriminaalkuriteos kahtlustatava poliitiku, kes omakorda määrab erakonna peasekretäriks kriminaalkuriteos lõplikult süüdi jäänud isiku – siis on nende võimalikku tulevikku poliitilisest ja õigusriigi loogikast lähtudes raske ennustada,” nentis Kivirähk.

Nagu paljud teised, leidis ka sotsioloog, et erakonna tulevik sõltub paljuski sellest, kas ja millal suudavad prokuratuur ja kaitsepolitsei kahtlused Keskerakonna esimehe suhtes süüdistuseks formuleerida.

Savisaare haigus suutis näiliselt erakonna toetajaskonda konsolideerida, kuid novembri lõpus Tondiraba jäähallis kinnituse saanud Savisaare kurss on tegelikkuses lõhestanud eelkõige Keskerakonna eestikeelse liikmeskonna ja valijad.

Sestap sarnaselt presidendi jääkambri kohtumisele võib Keskerakonna jäähalli kongress märgatavalt mõjutada järgnevatel aastatel poliitmaasikul toimuvaid protsesse.

Kivirähk arvas, et eestikeelsele valijale ei pruugi küüniline Eesti riigile vastandumine sobida ning seetõttu ka erakonna toetus langeb, sest venekeelsete valijate seas eriti suurt tõusuruumi ju enam polegi.

“Usun ka, et pikapeale hakkavad ka venekeelsed valijad sellise vastandumise absurdsust tajuma – muidugi juhul, kui praegu võimul olevad erakonnad rohkem näoga venekeelse valija poole pöörduvad, kuna hetkel on Keskerakond tõesti ainus, kes seda teeb,” märkis Kivirähk.

Lisaks sellele ei näe Kivirähk ette leppimist Savisaare ja Simsoni leeri vahel, kuna sel juhul peaks erakond tervikuna leppima erakonna järjest süveneva kriminaalse kuvandiga.

“Vinduv vastasseis teeb aga erakonna reitingule sama palju kahju, kui seda teeks poole Keskerakonna riigikogu fraktsiooni erakonnast lahkumine,” sõnas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk.

Allikas: ERR

From → Uncategorized