Eesti elanikest suhtub religiooni positiivselt 35%, neutraalselt 60% ning negatiivselt 2%.[:]
Samas mitte-usklikuks nimetas end 45% elanikest. Ülejäänud vastajad peavad omaks mõnda usku. Sagedamini on see õigeusk (24%) või luteri usk (20%). Katoliiklust nimetas 2% ning Maausku või Taarausku samuti 2% vastanutest. Muud usud kokku moodustavad 5%. Mitte-eestlaste seas on usklikke märgatavalt enam kui eestlaste seas. Noortest ei pea mitte ühtegi usku omaks 71%.
91% vastanute hinnangul meil Eestis usuvabaduse tagamisega probleeme ei ole. 4% arvab vastupidi. 92% vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole, 2% seevastu vastas, et seda on juhtunud ning 6% ei oska vastata. Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama 4% elanikest.
Kuigi suurem osa vastanutest suhtub usku neutraalselt, on usuvabadus Eestis ja ka kogu maailmas Eesti elanikele küllalt tähtis – vastavalt 68% ja 69% elanikest peab seda tähtsaks. 59% elanikest leiab, et vajalik oleks senisest suurem aktiivsus usuvabaduse kaitsmisel maailmas.
Napilt üle poole vastanutest teab, et Eestis riigikirikut ei ole (53%), 18% arvab, et selline institutsioon on siiski olemas. 28% ei oska küsimusele vastata. Teadlikkus on suurem meeste seas, kahes nooremas vanuserühmas, eestlaste ning kõrgharidusega vastajate seas.
68% vastanutest pooldab maailma usunditest ülevaate lisamist üldhariduse kooliprogrammi. Vastu on sellele 25% elanikest. 54% vastanute hinnangul peaks kooliprogramm sisaldama ka ülevaadet olulisematest piiblilugudest. Usuühenduste eraharidusasutusi pooldab 31% kuid vastu on nende asutamisele 51% elanikest.
64% elanikest nõustub väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused kuid samal ajal leiab 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. Antud tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest usuleigusest paigutame end siiski Euroopa kultuuriruumi ning üldiselt soovime laiemas plaanis lähtuda kristlikest väärtustest. 94% elanikest pooldab ka olulisemate kristlike pühade pidamist riigipühadena.
Uuring „Usuvabadus Eestis 2013“ viidi läbi aprillis 2013 Inimõiguste Instituudi tellimusel. Vastas 1000 vastajat üle Eesti vanuses 15-74a.