Turu-uuringute AS-i märtsikuine küsitlus näitab, et enamik Eesti elanikkonnast toetab seadusandlikke piiranguid, mis keelaksid sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele noortele. Samal ajal valitseb eri põlvkondade vahel selge ja terav erimeelsus.
Uuring viidi läbi ajavahemikus 5.–9. märts 2026, mille käigus küsitleti üle-eestiliselt 1010 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku. Küsitluses uuriti: „Kas Teie pooldaksite seaduse vastuvõtmist Eestis, mis keelustaks sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele noortele?“. Piirangute peamise eesmärgina nähakse vajadust maandada noorte vaimse tervisega seotud riske.
Enamik elanikest pooldab piiranguid
Uuringu tulemused kinnitavad, et toetus piirangutele on ühiskonnas domineeriv. Kokku pooldab seaduse vastuvõtmist 58% vastajatest, samas kui vastu on 34%.
Täpsem vastuste jaotus näitab, et kindlaid pooldajaid on 27% ja pigem pooldajaid 31%. Vastuseis jaguneb järgmiselt: pigem ei poolda piiranguid 20% ning kindlasti on vastu 14% küsitletutest. Seisukoha võtmisel jäi nõutuks ehk valis vastuse „Ei oska vastata“ 8% elanikkonnast.
Sügav põlvkondade vaheline lõhe
Andmed paljastavad märkimisväärse erisuse noorema ja vanema põlvkonna vahel. Kui täiskasvanud näevad piirangutes eelkõige turvameedet, siis noored ise suhtuvad neisse skeptiliselt.
Noorte (18–24 a) seas on pooldajaid vaid 40%, samas kui vastaseid on koguni 54%. Selles grupis on ka kõige rohkem neid, kes on piirangutele kategooriliselt vastu (32%). Seevastu vanemaealiste (65–74 a) seas on toetus kõrgeim, ulatudes vastavalt 60%-ni.
See viitab sellele, et piirangute vajalikkust tajuvad teravamalt need ühiskonnagrupid, kes näevad probleemi lapsevanema või kõrvaltvaataja positsioonilt. Vanema põlvkonna esindajad on elanud piirangutega keskkonnas ning osa neist ei näe riigipoolses sekkumises midagi halba. See võib ühtlasi tähendada, et vanemaealised usaldavad riigi rolli sotsiaalsete probleemide lahendamisel rohkem kui noored, kes väärtustavad individuaalset vabadust ja digitaalset eneseteostust.
Rahvuspõhised ja regionaalsed erisused
Toetus piirangutele on sarnane nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas, kuid hoiakute struktuuris esineb väikeseid erinevusi. Eestlaste seas pooldab seadust kokku 59% ja vastu on 35%. Muust rahvusest elanike grupis on pooldajaid 56% ja vastaseid 33%. Oluline on märkida, et muust rahvusest vastajate seas on keskmisest rohkem neid, kes valisid vastuse „Затрудняюсь ответить“ (12%).
Regionaalselt on toetus kõige tugevam Põhja-Eestis (62%) ja Kesk-Eestis (59%). Tallinnas on pooldajate osakaal 54%. Kõige kriitilisemalt suhtutakse piirangutesse Kirde-Eestis, kus vastaste osakaal ulatub ligi 40%-ni.
Maa ja linna erinev elutaju
Maapiirkondade elanikud on sotsiaalmeedia keelustamise suhtes positiivsemalt meelestatud – seal on pooldajaid 60%. Linnades on toetus protsentuaalselt veidi madalam ehk 57%. Sotsiaalse staatuse lõikes on lisaks pensionäridele kõrge toetusprotsent ka oskustööliste seas (59%).
Kokkuvõte
Turu-uuringute AS-i märtsikuu andmed peegeldavad ühiskonna sügavat muret noorte vaimse tervise pärast. Kuigi seaduseelnõu pooldajad on hetkel kindlas enamuses, näitab noorema põlvkonna tugev vastuseis, et piirangute kehtestamine nõuaks põhjalikku selgitustööd ja laiapõhjalist ühiskondlikku kokkulepet.
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Irina Strapatšuk
irina ( at ) turu-uuringute.ee