Eesti elanikud on tuleviku osas lootusrikkad

Valdav osa Eesti elanikest on tuleviku osas lootusrikkad, kuid kolmveerand inimestest on viimase kuu jooksul kogenud stressi või pinget, selgub Turu-uuringute värskest küsitlusest.

Kui 84% Eesti elanikest vaatab enda sõnul tulevikku lootuse ja entusiasmiga, siis 13% mitte. Negatiivsust tuleviku suhtes väljendavad keskmisest sagedamini 25-34 aastased inimesed ning töötud, lootusrikkamakad on eakamad inimesed, kes võrreldes teiste vanuserühmaga kogevad enda hinnangul ka vähem stressi.

Stressi või pinget on viimase 30 päeva jooksul kogenud 76% elanikest, seejuures 17% on seda kogenud palju rohkem kui varem ning 28% mõnevõrra rohkem kui varem (Joonis 1). Pinge suurenemist tunnetavad keskmisest sagedamini naised, alla 50-aastased inimesed ning töötud.

Joonis 1. Kas Te olete viimase 30 päeva vältel olnud stressis või pinge all

Turu-uuringute AS juht Tõnis Stamberg ütles, et olukorras, kus normaalne suhtlus ja töölkäimine on juba nädalaid eriolukorra tõttu piiratud, on ka loomulik inimeste üldise stressitaseme tõus. Järkjärguline piirangute leevendamine aga annab kõikidel inimestele tuleviku osas paremad väljavaated ja usu millega edasi minna, mida kinnitavad ka seekordse uuringu tulemused.

Olukorras, kus inimesel endal või tema lähedasel on vaimselt või hingeliselt raske, näiteks pikalt kodus püsimise, rahamure või lähedase tervisemure tõttu, pöörduks 54% inimestest esmalt mõne lähisugulase poole ning 45% sõbra või muu usaldusväärse inimese poole. Valmidus sõpradelt või sugulastelt abi otsida on võrreldes kuu varasemaga pisut kasvanud (Joonis 2).

Elanikest 24% eelistaks pöörduda perearsti või -õe poole. Küsitletutest 15%, keskmisest sagedamini mehed, ei pöörduks hingemuredega kuhugi. Noored on keskmisest sagedamini valmis abi otsima sõpradelt või vaimse tervise spetsialistilt, eakad aga perearstilt või -õelt.

Joonis 2. Kui Teil või Teie lähedasel on vaimselt või hingeliselt raske olla (pikalt kodus püsimise, rahamure, lähedaste tervisemure tõttu või muul põhjusel), kuhu Te esmalt pöörduksite? (Kuni 3 vastust)

Pärast eriolukorra meetmete mõningast leevendamist on rahulolu kehtivate meetmetega hakanud taas kasvama ja enam kui pool (56%) elanikkonnast on nendega rahul, samuti on seitsme protsendipunkti võrra vähenenud elanike osakaal, kes soovib meetmete leevendamist (31%).

Keskmisest sagedamini toetavad meetmete leevendamist 35-49 aastased, teisest rahvusest elanikud ning kõrgharidusega inimesed. Meetmete leevendamise poolt on keskmisest sagedamini ka töötud ning vabakutselised ja FIE-d. Meetmete karmistamist soovib 11% elanikest ning see on pisut kasvanud (eelmisel nädalal oli 8%). 

Peamise abivajadusena märgivad Eesti elanikud kõige sagedamini eriarstiabi kättesaadavuse tagamist (39%). Võrreldes eriolukorra 5. nädalaga on kasvanud nende elanike osakaal, kes oma hinnangul riigilt tuge ei vaja (22%-lt 29%-le). Vähenenud on nende elanike osakaal, kes märgivad peamiste abivajadustena rahalise toe tagamist sissetuleku vähenemise korral (39-lt 34%-le), testi tegemise võimaluse tagamist (31%-lt 25%-le) või kaitsevahendite kättesaadavuse tagamist (36%-lt 24%-le).

58% Eesti elanikest tunnetavad, et koroonaviirusega seotud olukord on vähendanud nende enda või pere sissetulekut, ning kui eestlaste seas on see osakaal 52%, siis teisest rahvusest inimeste seas tervelt 71%.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2011 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on Riigikantselei ning see toimus üheksandat korda.

From → Uncategorized