Eesti- ja venekeelsete inimeste informeeritus koroonaviirusega seotud teemadest on peaaegu võrdne

Inimeste hulk, kes jälgivad koroonaviiruse leviku piiramisega seotud suuniseid, on märgatavalt kasvanud, selgub Turu-uuringute AS-i poolt 31. märtsil – 2. aprillil läbi viidud küsitlusest. Väljas liikuvate inimeste hulk on järjest vähenemas, kuid 14 protsenti väljas liikuvatest inimestest usub endiselt, et tema käitumine olukorda ei mõjuta..

79% inimestest järgib enda hinnangul kõiki antud suuniseid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, mis on 8% kõrgem kui nädal varem. 41% on enda väitel hakanud veelgi rohkem pingutama, kusjuures venekeelsete elanike seas on see protsent kõrgem (46%).

Uuringu põhjal võib öelda, et peaaegu kõik elanikud on koroonaviirusega seotud teemadega kursis: 99% Eesti elanikest ütleb, et on hästi või pigem hästi kursis, venekeelsete seas 97%.

67% eestimaalastest püsib enda sõnul kodus (lisaks 7% karantiinis), väljas liikuvate inimeste osakaal on vähenenud (Joonis 1). Inimesed, kes käivad väljas, nimetavad peamiseks põhjuseks tööd (63%) ja värske õhu hingamist (50%).

Joonis 1. Teiste riikide kogemus koroonaviirusega näitab, et sotsiaalne eraldatus (kui inimesed püsivad kodus ja väldivad kontakte teistega) on üks tõhusamaid viise viiruse leviku piiramiseks. Mil määral Teie saate püsida kodus?

14% väljas liikuvatest Eesti elanikest ei usu, et tema käitumine oluliselt mõjutab olukorda. 7% vastajatest on üles tunnistanud, et hakkab kodus istumisest väsima, kõige kõrgem osakaal on 15 – 24 aastaste noorte seas.

Turu-uuringute AS-i sotsioloog Tõnis Stamberg ütles, et võrreldes kahe eelmise nädalaga on näha inimeste suhtumise stabiliseerumist – info vajalikest meetmetest on arusaadav kõikidele Eesti elanikele ja alates 12. märtsist riigis kehtima hakanud eriolukorras kasutusele võetud meetmetega on kõik leppinud. Usk riigi toimimisse kriisiolukorras on kõrge.

43% eestimaalastest on rahul praeguste meetmetega, 51% pooldaks nende karmistamist. Võrreldes eelmise küsitluskorraga on kasvanud rahulolu olemasolevate meetmetega (+8%) ja vähenenud karmistamise pooldajate osakaal (-7%) (Joonis 2). Meetmete leevendamist soovib vaid 5% vastanutest. Kõige rohkem toetavad meetmete karmistamist Valga-, Võru- ja Järvamaa elanikud, kus toetus on vastavalt 71%, 66% ja 71%, kõige vähem aga Läänemaa (26%) elanikud, kus 73% on rahul hetkel kehtivate meetmetega.

Joonis 2. Kuidas hindate tänaseks ette võetud meetmete asjakohasust – kas neid peaks Teie arvates muutma? Meetmed peaks muutma …


23% eestimaalastest kasutab olulise teabeallikana riigiasutuste kodulehti, sh lehekülge kriis.ee, kusjuures teistest rahvustest elanike seas on see märgatavalt kõrgem kui eestlastel, vastavalt 28 ja 21%. Kõige aktiivsemalt kasutavad riigiasutuste kodulehti noored vanuses 15 – 24 aastat (42%), kes on samuti aktiivseim infotelefoni 1247 kasutajarühm.

60% vastajatest on täheldanud, et koroonaviirusega seotud olukord on vähendanud nende ja nende perekondade sissetulekut ning see on nädalaga kasvanud 5 protsendipunkti võrra. Mure on suurem venekeelsete inimeste seas, kus mure majandusliku olukorra pärast on kasvanud nädalaga 64 %-lt 72-le. Kõige rohkem muretsevad klienditeeninduse valdkonnas tegutsejad ja oskustöölised.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2031 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Uuringu tellis Riigikantselei.