Eestlaste jõululaual hapukapsad verivorstiga, mitte-eestlased eelistavad kala.

Jõulud toovad kaasa ka ülimalt traditsioonilist lähenemist jõuluroogade valikus.
89% Eesti elanikkonnast eelistab jõululaual näha kas päris või üsna traditsioonilisi toite ja vaid 5% prooviks vahelduseks ka midagi eksootilisemat.

[:]

Eestlaste puhul on kindlate jõulutoitude esikolmikus hapukapsad (86%), verivorst (81%) ja seapraad (68%). Mitte-eestlaste puhul on kõige sagedamini  jõululaual hoopis kala (57%), seejärel seapraad (52%) ja sült (45%). Verivorsti sööb neist jõululauas vaid 24%.

Väga populaarsed on jõululaual endistviisi ka salatid, nii kartulisalat, rosolje, värsked salatid kui ka pohla- ja kõrvitsasalat. Lisaks kaetakse veel ka magusalaud kus on koogid, pirukad, piparkoogid ja puuviljad.

Jõululauas ei mõelda eriti toidu kalorisisalduse peale – vaid 12% vastanutest ei soovi kindlasti oma jõululauale seapraadi. Sagedamini välistatakse hanepraadi (72%) ja kalkunit (72%) ja kanaliha (39%).

Septembris Turu-uuringute AS-i poolt  läbi viidud elanikkonnaküsitlusele vastas 1000 vastajat) vanuses 15-74a. 

Joonis 1. Milliseid valmistamisviise eelistatakse jõuluroogade puhul. n=1000

Joonis 2. Milliseid roogasid tahetakse näha jõululaual. n=1000

 

Joonis 3. Milliseid roogasid tahetakse kindlasti näha – eestlased ja mitte-eestlased.

Lisainformatsioon
Karin Reivart, Turu-uuringute AS
tel. 668 48 56