Eelmisel nädalal avaldati üheaegselt nii Turu-uuringute AS kui ka TNS Emori küsitlustulemused kodanike valimiseelistuste kohta. Olgugi, et ka seekord kinnitavad mõlemad uuringud tõsiasja, et Keskerakond on Eestis kõige suurema toetusega partei, oli selle erakonna toetus Turu-uuringute AS andmetel 33 protsenti ja Emori järgi 23 protsenti. See on avalikkuses tõstatanud küsimuse, kellel on õigus ja kes eksib.[:]
Kõne all olevad küsitlustulemused: ERR
Emori uuringueksperdil Aivar Voogil oli muidugi eksija kohe teada ning ta osutas süüdistavalt Turu-uuringute AS poole. Emori nimel välja saadetud pressiteates peab Voog erinevuste kõige tõenäolisemaks põhjuseks valimite struktuurseid erinevusi rahvuse proportsioonide osas valimisealiste kodanike hulgas. Voog väidab, et Emor jälgib täpselt, et valimisealiste kodanike hulgas oleks vastavalt Eesti statistikaameti andmetele esindatud proportsionaalselt erinevad rahvuse, vanuse, soo jne rühmad. Millegipärast peab ta „tõenäoliseks“, et Turu-uuringute AS neid proportsioone ei jälgi.
Juhan Kivirähk: Mina Emorit omalt poolt küll süüdistama ei hakka. Kuidas ma saaksingi, kui olin selle firma loomisel ise osaline kõrgetasemeliste uuringustandardite juurutamisel. Võib öelda, et kui Aivar Voog 90-ndate alguses Emorisse tööle tuli, olid selle firma küsitlusvalimid juba esinduslikud. Nii nagu nad on olnud seda ka kõigis teistes uuringukeskustes, kus ma olen töötanud. Võin kinnitada, et valimisealiste Eesti kodanike hulgas on muukeelsete vastajate osakaal Turu-uuringute AS valimis täpselt 18 protsenti – nii nagu vastab ametlikule statistikale ka meeste-naiste ning erinevate vanusegruppide osakaal.
Kuid selles on Aivar Voogil muidugi õigus, et tulemuste erinevuste põhjust tuleb otsida valimite erinevusest. Kuid see erinevus ei tulene mitte sellest, nagu ei peaks üks või teine uuringufirma kinni valimi sotsiaaldemograafilisest esinduslikkusest, vaid sellest, et erinev valimi moodustamise metoodika annab meile erineva ühiskondliku aktiivsuse tasemega küsitletavad. Selgitan kohe täpsemalt.
Turu-uuringute poolt kasutatav valim on n-ö klassikaline: see on mitmeastmeline juhuvalim, kus esmalt valitakse 100 valimipunkti, seejärel igas punktis üks juhuslik stardiaadress, millest alates küsitleja tööd alustab, järgides kindlaid reegleid, kuidas valida järgmist aadressi ning konkreetset küsitletavat igal aadressil elavast leibkonnast. Juhuvalimi põhiprintsiip „Igal üldkogumi elemendil peab olema võrdne tõenäosus valimisse sattuda“ on sellega täidetud ning põhimõtteliselt on igal soovijal võimalik korraldada samade printsiipide järgi moodustatud valimi alusel oma küsitlus, et meie tulemuse usaldusväärsust kontrollida. Teaduslikus keeles väljendudes – seda tulemust on võimalik verifitseerida.
Emori uuring järgib selliseid juhuvaliku reegleid vaid ühe kolmandiku ulatuses. Kaks kolmandikku küsitlusest viiakse läbi firma veebipaneelil. Selle puhul ei ole enam tegemist juhuvalikuga elanikkonna meiliaadressidest, vaid uuringufirma poolt oma veebipaneeli värvatud isikute kogumiga, kes on andnud nõusoleku aeg-ajalt küsitlustele vastata. On selge, et igal Eesti kodanikul ei ole sugugi võrdne võimalus sellisesse valimisse sattuda.
Ka Turu-uuringute AS on paralleelselt traditsioonilise küsitlusmeetodiga katsetanud veebiküsitlusi ning nende tulemustest on meile selgeks saanud, et veebis vastajate sotsiaalne aktiivsus on keskmisest oluliselt suurem. Näiteks riigikogu valimiste eel oli meie veebipaneeli vastajate oodatav valimisaktiivsus 20 protsenti kõrgem elanikkonna tavapärase valimi keskmisest. Samuti selgus, et veebis vastajate seas on keskmisest madalam Keskerakonna toetajaskond, keskmisest suurem aga Vabaerakonna ja EKRE oma. Seda teades, on EMORi küsitlustulemuste erinevus Turu-uuringute AS omast täiesti loogiline ja ootuspärane.
Teame ju hästi, et Keskerakonna reitingud elanikkonna küsitlustes on olnud alati paremad kui nende tegelik valimistulemus. Kindlasti oli novembris Keskerakonnale toetuse avaldajate seas neid, kes tundsid kaasa Edgar Savisaarele, et viimane pärast raskest haigusest toibumist nii ränga surve alla on sattunud. Kindlasti sai Keskerakond täiendavalt toetust ka neilt, kes hindavad hoopis Kadri Simsoni südikust erakonna uueks juhiks pürgimisel. Samas ei tarvitse ei üks ega teine pool valimiste korral tingimata Keskerakonna poolt hääletada – tegemist on konkreetsel kuul tekkinud ajutise emotsionaalse poolehoiuga.
Kahtlemata mõjutavad aktiivsemad inimesed reaalset valimistulemust rohkem. Küsimus on vaid selles, millel tugineb valitud proportsioon: üks kolmandik näost näkku ja kaks kolmandikku veebiintervjuusid? Mina ei ole näinud mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et just selline vahekord annab Eesti elanikkonna parima mudeli.
Tõestus on vaid praktikapõhine – väidetavalt viis Emor 2014. aastal paralleelselt läbi nii klassikalisel valimil kui ka veebis tehtavat küsitlust ning leidis, et selline proportsioon on sobiv. Emor viitab ka Šotimaa referendumile, mille tulemusi sellise meetodiga kõige täpsemalt õnnestus ennustada. Kuid sellise mudeli rakendamises on tubli annus konstruktivismi, kus erinevatel alustel moodustatud valimid pannakse kokku uurijate subjektiivse tunnetuse alusel sellest, mis võiks olla õige.
Aga võib-olla oleks õigem suhe hoopis kaks viiendikku ja kolm viiendikku? Või hoopis pool ja pool? Või – kui peab paika Voogi väide, et veebiküsitluse ja näost-näkku intervjuude tulemused oluliselt ei erinegi – miks ei võiks siis teha kogu küsitlust veebis?
Ma mõistan selliste otsingute eesmärki – prognoosida võimalikult täpselt valimistulemusi (ning hoida seejuures kokku küsitluskulusid). Kuid järgmised valimised on paraku liiga kaugel, et praeguste küsitlustulemuste tõeväärtust hinnata. Pean seetõttu õigemaks mitte kallutada küsitlusvalimit suurema aktiivsuse suunas, vaid koguda tagasisidet ja hinnanguid erakondade poliitikale kogu valijaskonna esindusliku mudeli alusel, mille puhul on tagatud iga kodaniku võimalus juhuvaliku teel küsitletavaks sattuda.
Kokkuvõtteks: kui tegemist on kahe nii erineval printsiibil moodustatud valimiga, siis ongi tegemist sisuliselt kahe erinevat fenomeni kajastava uuringuga. Üks üritab poliitilisi hoiakuid näidata ühiskonna esinduslikku koondportreed aluseks võttes, teine konstrueerida tõenäolist valimistulemust, suurendades poliitiliselt aktiivsemate ja suurema tõenäosusega valimas käivate kodanike osakaalu valimis.