Kaks kolmandikku elanikest peab pagulaskriisi Venemaast suuremaks ohuks

64 protsenti elanikest peab Eestile suuremaks ohuks pagulaskriisi, 24 protsenti Venemaa agressiooni ning 12 protsenti ei oska vastata küsimusele: «Kumba peate praegusel hetkel Eestile suuremaks ohuks, kas Euroopa pagulaskriisi või võimalikku Venemaa agressiooni?», selgus värskest uuringust.

Turu-uuringute AS viis 22.-28. märtsini Ühiskonnauuringute Instituudi (ÜUI) tellimusel läbi küsitluse 1000 valimisealise Eesti Vabariigi kodaniku seas.

«Jätkuv rändekriis Euroopas on tekitanud olukorra, kus Eesti inimesed ei taju enam Venemaad peamise välise ohuna ja suuremat muret valmistavad Lääne-Euroopas toimuvad sündmused, kuid kindlasti ka vägivald Lähis-Idas,» ütles TÜ usundiloo vanemteadur orientalist Peeter Espak.

«Tihti kuuleb väidet, et kui Eesti pagulaste ümberjaotamises ei osale, siis ei aita Euroopa riigid meid Venemaa agressiooni korral. Värsked uuringutulemused aga näitavad, et see argument enam ei mõju.» Üle poole vastajatest kõikides vanuse-, haridus- ja sissetulekugruppides näeb pagulaskriisi Venemaast suurema ohuna.

Üllatuslikult pooldaks eestlased kriisi tekkel karmimate meetmete rakendamist kui venelased.

«50 protsenti vastanutest arvab, et juhul, kui üle Eesti-Vene piiri hakkaks tulema massiliselt migrante, peaks Eesti ehitama Ungari eeskujul piirile tara ning vajadusel kasutama piiriületajate takistamiseks jõudu,» rääkis Peeter Espak. 19 protsenti vastajatest arvab, et nad tuleks paigutada pagulaskeskustesse ning 10 protsenti laseks neil rahulikult läbi Eesti Soome ja Rootsi jõuda. «Seega pooled valimisealistest kodanikest pooldaks kriisiolukorra tekkel võimalikult karme meetmeid ning vaid selge vähemus näeb lahendusena migrantide vastuvõtmist ja pagulaskeskustesse paigutamist.»

Kui üldiselt suhtuvad venelased migrantidesse skeptilisemalt ning oodatult peab 90 protsenti neist rändekriisi suuremaks ohuks kui Venemaa agressiooni, siis üllatuslikult pooldaks eestlased kriisi tekkel karmimate meetmete rakendamist. Eestlastest arvab 52 protsenti, et tuleks ehitada piirile tara ning vajadusel kasutada jõudu, venelastest arvab sama 39 protsenti.

Vastajad arvavad samas, et Eesti jõustruktuurid saaksid olukorraga hakkama, kui piirile hakkaks kogunema illegaalsed immigrandid. Küsimusele, kes suudaks Teie arvates tagada, et illegaalsed sisserändajad üle piiri ei saaks, vastas 48 protsenti piirivalve ja 29 protsenti sõjavägi. Vaid 8 protsenti vastajatest arvab, et mitte keegi ei suudaks Eestis illegaalsete immigrantide sissevoolu peatada.

Parlamendierakondade toetajatest peavad pagulaskriisi ülekaalukalt Venemaast suuremaks ohuks Keskerakonna ja EKRE toetajad, vastavalt 93 protsenti ja 82 protsenti. Üle poole vastajatest näeb pagulaskriisi suurima ohuna ka Vabaerakonna (53 protsenti) ja SDE (51 protsenti) toetajatest. Reformierakonna toetajatest peab suurimaks ohuks pagulaskriisi 46 protsenti ja 41 protsenti Venemaa agressiooni. Ainsana on IRL-i toetajate seas väga kerges ülekaalus vastajad, kes tunnetavad Venemaad suurema ohuna, Venemaad peab suurimaks ohuks 47 protsenti ja pagulaskriisi 45 protsenti vastajatest.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

Allikas: Postimees

From → Uncategorized