Kivirähk: tähtis pole see, mida sinust räägitakse, vaid et üldse räägitakse

Reformierakonna edu näib kinnitavat poliitikas levinud tõdemust, et tähtis ei ole see, kas sinust räägitakse head või halba – peaasi, et räägitakse, leiab sotsioloog Juhan Kivirähk.

Aasta algusest alates on Reformierakonna reiting liikunud püsivalt tõusujoones, samal ajal kui Keskerakonna valijate osakaal on püsinud ühel ja samal tasemel. Märtsis on Reformierakonna toetus teinud järjekordse hüppe ning erakond on asunud parteide toetuspingerea suveräänseks liidriks.

Reformierakonna poolt oleks märtsis hääle andnud 31 protsenti valimiseelistust väljendanud valijaist, Keskerakonna toetajaid oli 26 protsenti.

Kolmandal kohal püsib endiselt EKRE 13 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik erakond on taastanud oma tavapärase toetuse kümne protsendi tasemel.

Valimiskünnisega maadlevad IRL (viis protsenti), Vabaerakond (kolm protsenti) ning Rohelised (kolm protsenti).

Tavaliselt, kui mõne erakonna toetus märkimisväärselt kasvab, küsitakse ikka, kelle arvelt see tõusis jamis erakonna toetus seetõttu sama oluliselt kahanes. Statistiliselt märkimisväärset toetuse langust ei esinenud siiski ühegi erakonna puhul. Küll aga kahanes nende kodanike osakaal, kes ei osanud oma eelistust öelda, ei toeta mitte kedagi või keeldusid oma eelistust avaldamast. Veebruari 35 protsendilt langes see 29 protsendile. Nii väike oli ilma eelistuseta vastajate osakaal viimati pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi novembris 2017. Ilmselt just nende, lisandunud valijate häälte arvel kasvas ka Reformierakonna toetus märtsis.

Reformierakonna edu näib kinnitavat poliitikas levinud tõdemust, et tähtis ei ole, kas sinust räägitakse head või halba – peaasi, et räägitakse. Reformierakonnas toimuv oli suure avaliku tähelepanu all kogu küsitlusperioodi vältel. Küsitluse esimestel päevadel vabastati ametist senine erakonna peasekretär Tõnis Kõiv, mõne päeva pärast tutvustas järgmiseks erakonna esimeheks pretendeeriv Kaja Kallas oma soosikut peasekretäri kohale, kelleks saab Kert Valdaru.

Küsitlusperioodi viimastel päevadel käis Reformierakonnas äge heitlus riigikogu juhatuse aseesimehe koha pärast, mille käigus praegu veel erakonna esimehe ametis olev Hanno Pevkur pidi oma auväärse positsiooni loovutama Kalle Laanetile. Ehkki erakonna sisemises käärimises ei ole ju iseenesest midagi meeldivat, tagas see püsiva meediatähelepanu. Ja peamine – need erakonna sisesed protsessid toimuvad uue esimehe, Kaja Kallase, ootuses.

Raske öelda, kui tähelepanelikult jälgib tavavalija Reformierakonna siseheitlusi. Võib-olla avaldas valijate eelistustele mõju hoopis küsitlusperioodi alguspäevaleeelnenud ajalooline Tartu linnavolikogu istung, kus võeti vastu üleskutse valitsusele loobuda puidurafineerimistehase eriplaneeringu teostamisest, kuna selle kavandatud asukohta Tartu lähistele Emajõe ääres peeti a priori ebasobivaks. Ehkki volikogu otsus sündis kõigi fraktsioonide üksmeeles, kerkis tehasele vastuseisu keskseks figuuriks eelkõige linnapea Urmas Klaasi isik, kes teatavasti kuulub Reformierakonda.
“Riigikogu tegevuse usaldusväärseks pidajad on ülekaalus kõigi parlamendi-erakondade valijate seas, välja arvatud EKRE.”

Ehkki valitsus pälvis tõsist kriitikat ka seoses riigireformiga, jäi valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus märtsis siiski sama suureks kui veebruaris (41%). Riigikogu opositsiooni summaarne poolehoid kasvas aga tänu Reformierakonna toetuse suurele tõusule 47 protsendini.

Kui kõrvutada neid protsente kodanike poolt antud hinnangutega valitsuse usaldusväärsusele, siis näeme, et viimane ei taandu pelgalt valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade summaarsele reitingule. Valitsuse tegevustpidas märtsis usaldusväärseks 48 protsenti ning ebausaldusväärseks 44 protsenti kodanikest (vt. institutsioonide usaldusväärsuse näitajad tabelis 1).

Kõrgem on usaldus valitsuse vastu mõistagi Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i valijate seas, madalam opositsioonierakondade hulgas.

Seevastu riigikogu tegevuse usaldusväärseks pidajad on ülekaalus kõigi parlamendierakondade valijate seas, välja arvatud EKRE. EKRE valijaist ei usalda kaks kolmandikku ei valitsust ega riigikogu ning pooled ei usalda ka presidendi tegevust. Sellega liigitub EKRE oma valijate meelsuse poolest selgelt protestierakonnaks, kuna tema poolehoidjadnäivad umbusaldavat riigi poliitilist eliiti tervikuna.

Valijate selline ootus loob kahtlemata soodsa pinna EKRE edasisele radikaliseerumisele. Oma suhtumiselt riigi poliitilistesse institutsioonidesse sarnaneb EKRE valija nendega vastajatega, kes ei toeta mitte ühtegi erakonda – selliseid valijaid on 12 protsenti kõigist valimisealistest kodanikest. Nii et EKRE-l on, kellele panustada.

Institutsioon KÕIK kodanikud Reformierakond Keskerakond EKRE SDE IRL Vabaerakond Ei toeta kedagi
Riigikogu Usaldab 50% 59% 58% 27% 62% 69% 55% 23%
Ei usalda 42% 39% 32% 68% 33% 31% 45% 63%
Valitsus Usaldab 48% 49% 65% 25% 69% 56% 40% 29%
Ei usalda 44% 50% 25% 68% 30% 44% 52% 60%
President Usaldab 71% 91% 61% 42% 88% 75% 88% 52%
Ei usalda 20% 6% 23% 49% 10% 22% 12% 37%

Artikkel on algselt avaldatud ERR portaalis.

From → Uncategorized