Kolmveerand Eesti elanikest kaaluks mobiilirakenduse kasutamist, millega tuvastada kokkupuude COVID-19 positiivse inimesega. Samas on inimeste hoolsus viiruse leviku takistamisel hakanud langema, selgub Turu-uuringute AS-i poolt 28.-29. aprillil läbi viidud küsitlusest.
74% Eesti elanikest oleks valmis kaaluma mobiilirakenduse kasutamist, mille abil saab teada kui on oldud kontaktis COVID-19 positiivse proovi andnud inimesega. Rakendust ei oleks nõus kasutama 20% ning 6% ei oska selle kohta arvamust avaldada.
Viimase kolme nädala vältel on aga kõiki juhiseid järgivate elanike osakaal langenud ligi kümne protsendipunkti võrra 80%-lt 70%-le. Naised on meestest märksa hoolsamad (kõiki juhised järgib vastavalt 79% ja 60%), 65-aastaste ja vanemate elanike seas järgib juhiseid 80%.
Ka elanike kodus püsimine on viimastel nädalatel märkimisväärselt vähenenud. Kodus püsib 56% elanikest (langus võrreldes kahe nädala eelse ajaga 12 protsendipunkti), sealjuures püsib 5% karantiinis. 43% elanikest käib väljas sama palju kui varem, sealjuures 39% väldib rahvarohkeid kohti, kuid 4% ei väldi (Joonis 1).
Joonis 1. Teiste riikide kogemus koroonaviirusega näitab, et sotsiaalne eraldatus (kui inimesed püsivad kodus ja väldivad kontakte teistega) on üks tõhusamaid viise viiruse leviku piiramiseks. Mil määral Teie saate püsida kodus?
Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stambergi sõnul on arusaadav, et saabuvate soojemate ilmade taustal ning juba nädalaid kestnud eriolukorra tingimustes inimesed ootavad piirangute leevendamist. Samas on positiivne siiski see, et enamus pingutavad ja jälgivad juhiseid ikka edasi, saades aru sotsiaalse distantseerumise vajalikkusest, selleks et ära hoida viiruse leviku riski uut tõusu.
80% elanikest on valmis avalikes siseruumides maski kandma, 15% sellega nõus ei oleks ning 5% ei oma selget arvamust. Kõige kõrgem on valmidus kanda maski arsti juures (67%), kaubanduskeskustes/kauplustes (64%) ning ühistranspordis (62%). Soovimatust maski kanda väljendasid keskmisest sagedamini mehed ning 25-34-aastased.
Juhul kui maski kandmine võimaldab leevendada kehtivaid piiranguid, oleks valmis kohustuslikus korras avalikes siseruumides maski kandma 73% elanikest. Vastumeelsust põhjendati kõige sagedamini sellega, et maski soovitakse kanda vaid lühiajaliselt (48%) ning maski ollakse nõus kandma vaid vabatahtlikult (44%). Lisaks hindab 26% elanikest, et maskide ostmine oleks liiga kallis ning 26% kahtleb, et maskide kandmine on viiruse leviku piiramisel ja kandja enda kaitsmisel tõhus.
Elanikest 58% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid ning see näitaja on püsinud stabiilsena. Töötavatest elanikest 41% töökoormus pole eriolukorra ajal muutunud, 35%-l on töökoormus vähenenud ning 16%-l suurenenud. Küsitletutest, kes märkisid, et on töötud, kaotas 29% töö eriolukorra ajal.
Veelgi on suurenenud eriolukorra meetmete leevendamist soovivate elanike osakaal: leevendamist soovib 32% (tõus võrreldes eelmise nädalaga 9 protsendipunkti), meetmetega on rahul 54% (langus 6 protsendipunkti) ja karmistamist soovib 12% (Joonis 12).
Joonis 2. Kuidas hindate tänaseks ette võetud meetmete asjakohasust – kas neid peaks Teie arvates muutma? Meetmed peaks muutma …
Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2024 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on Riigikantselei ning see toimus seitsmendat korda.