Viiruse leviku tõusuga on tõusnud Eesti elanike ohutunnetus ja langenud rahulolu olukorra lahendusega, veidi kasvas ka toetus karmimatele meetmetele, selgus riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud elanikkonna küsitlusest.
„Jaanuaris on nakatumisnäitajad pidevalt tõusnud ja koos nendega tajuvad inimesed ka olukorda kriitilisemana. Seni enim (72% vastajatest) nähti olukorda kriitilisena eelmise aasta oktoobris, ent ehkki praegu on iga päev nakatunuid rohkem, kui toona, ei ole ohutunnetus siiski nii kõrgele tõusnud,“ kommenteeris Turu-Uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart.
Viirusega seotud olukorda hindab kriitiliseks 43% (novembris oli 34%, detsembris 27%, viimase poolaasta kõrgeim oli see näitaja oktoobris: 72%). Lisaks 30% hinnangul on terav kriis küll möödas, kuid ohutusabinõude järgimine jätkuvalt vajalik (novembri lõpus 42%, detsembris 48). Muutunud pole nende inimeste osakaal, kelle hinnangul on oht möödas (5%) või kelle arvates pole olukord kriitiline olnudki (detsembri keskel 15%, nüüd 16%). Keskmisest sagedamini hindavad olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad, eestlased ning Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Seda, et olukorrale on üle reageeritud, arvavad keskmisest sagedamini 35-49-aastased, mehed, Kirde-Eestis või Tallinnas elavad või enda vaktsineerimist mitte soovivad inimesed.
Taas on langenud rahulolu olukorra lahendamisega. Detsembri keskel oli viiruse levikuga seotud olukorra lahendamisega rahul 51% elanikest, nüüd aga 43%. Rahulolematuid on 53%. Keskmisest sagedamini on olukorra lahendamisega rahul 50-aastased ja eakamad, muudest rahvustest, 3. taseme haridusega või COVIDi vastu vaktsineeritud inimesed.
Inimeste hinnang enda teadlikkusele koroonapiirangutest on mõnevõrra muutunud: 37% elanikest on enda hinnangul kehtivate meetmetega hästi kursis (viimati 42%) ning 48% üldjoontes kursis (viimati 46%). 8% on enda hinnangul veidi kursis, 1% pole üldse kursis ning 5% ei tunne selle teema vastu huvi.
Veidi suurenenud on elanike osakaal, kes soovib kehtivate koroonapiirangute karmistamist – detsembris soovis piirangute karmistamist 26%, praegu 29% vastajatest. 34% on kehtivate meetmetega rahul, kuid 32% soovib nende leevendamist. Meetmete leevendamist pooldavad keskmisest sagedamini muude rahvuste esindajad, 25-49-aastased või enda vaktsineerimist mitte soovivad inimesed, samas kui meetmete karmistamise poolt on keskmisest sagedamini 15-24-aastased ning 65-aastased ja eakamad, eesti rahvusest või vaktsineeritud inimesed.
Võrreldes novembriga on märgatavalt suurenenud majanduslike toimetulekuraskustega inimeste osakaal – kui novembri lõpus hindas 23% elanikest, et neil on oma praeguse sissetuleku juures raske hakkama saada, siis jaanuaris on see näitaja 29%, mis on viimase aasta kõrgeim protsent. Toimetulekuraskustega inimeste osakaal on keskmisest kõrgem 65-aastaste ja eakamate, muudest rahvustest, madalama haridusega, Kirde-Eestis elavate või ühe liikmega leibkonnas elavate inimeste seas. Oluliselt on vähenenud nende elanike osakaal, kes hindab et elavad mugavalt praeguse sissetuleku juures – kui novembris oli neid 20%, siis jaanuaris 12%.
Viimase poolaasta jooksul on KOV-i poole toetuse või abi saamiseks pöördunud 8% elanikest, sh energiahindade hüvitise taotlejad. Kohaliku omavalitsuse poole pöördunutest sai täiel määral abi 25%, 31% sai osaliselt, kuid 15% abi ei pakutud. Paljud ei oska veel öelda, kas nad abi saavad, kuna protsess on tõenäoliselt pooleli. Nendest vastajatest, kes ei ole seni KOV poole pöördunud, 53% märkisid, et nad ei vajagi abi, 13% aga, et kuigi vajavad abi, ei tea nad, kas nende pere seda saab. 7% sellest sihtrühmast kinnitas, et ei pöördu KOV poole, sest ei tea, kuidas seda teha, 20 % aga ei pöördu, sest ei usu abi saavat.
COVID-19 teemalise elanikkonnaküsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 37. küsitluslaine viidi läbi 15.-18. jaanuaril 2022.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: riigikantselei.ee/uuringud