Augustikuuga võrreldes püsis erakondade toetus septembris samal tasemel, näitab ERRi uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS küsitlus.[:]
Liidripositsioonil on endiselt Keskerakond 29 protsendiga, talle järgneb Reformierakond 21 protsendiga. Toetuselt kolmas on Sotsiaaldemokraatlik erakond 15 ja neljas Vabaerakond 11 protsendiga. Järgnevad IRL 9 ja EKRE 6 protsendiga.
Valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni kuuluvate erakondade koondtoetus on võrdne ja jaguneb proportsioonis vastavalt 45 ja 46 protsenti.
Küsitluse periood lõppes täpselt Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele altkäemaksu kahtluse esitamise päevaga, kuid septembris toimus poliitilises plaanis ka enne seda nii mõndagi, mis aga reitingutes ei peegeldu.
“Septembrikuise arvamusküsitluse peamine uudis on selles, et uudist ei olegi – erakondade toetused on täpselt samal tasemel nagu nad olid augustis,” kommenteeris tulemusi sotsioloog Juhan Kivirähk.
Tema sõnul olekski väär eeldada, et inimesed iga kuu oma poliitilisi põhimõtteid ümber hindavad, sest valija otsus, millise erakonna poolt valimistel hääletada, tugineb maailmavaatel. Kuigi Edgar Savisaarega seotud altkäemaksu skandaal jäi napilt välja küsitluse perioodist, jagus tähelepanuväärseid sündmusi igasse nädalasse. Need siiski ei avaldanud märkimisväärset mõju valijate eelistustele.
Kivirähk tõi sotsiaaldemokraatide puhul välja näiteks valitsuses kolme ministri välja vahetamise, mis aga SDE toetusprotsenti ei muutnud.
Reformierakonna puhul märkis Kivirähk ära Tallinna Sadamas toimunud ulatusliku korruptsioonijuhtumi ning kahe juhatuse liikme vahistamise. Samuti tõi ta välja põllumeeste meeleavalduse Toompeal, kus muuhulgas kritiseeriti teravalt ametisolevat reformierakondlasest maaeluministrit. Erakonna toetust see ei mõjutanud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna puhul võinuks toetusprotsenti mõjutada Euroopa Liidust saabunud juhtnööre pagulaskvootide osas, kuid EKRE selle uudise valguses toetust ei suurendanud.
Vabaerakonna toetus on septembris nagu augustiski muutumatult 11 protsenti. Põhjus võib Juhan Kivirähki sõnul olla selles, et erakond pole millegagi väga esiplaanil olnud.
“Eks näis, kuidas mõjutab valijate suhtumist see poliitiline maavärin, mis leidis aset 22. septembril, mil prokuratuur ja kaitsepolitsei esitasid korruptsioonikahtlustuse Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele,” nentis Kivirähk.Tema sõnul ei tohiks kindlasti Savisaare kahtlustamine korruptsioonis jätta valijaid ükskõikseks.
“Kuid esimesed reaktsioonid viitavad sellele, et Keskerakonna valija võib selle sündmuse mõjul asuda oma lemmikut veelgi raevukamalt toetama kui seni. Elame – näeme. Oleks kahetsusväärne, kui Eesti valija oleks muutunud poliitikaelus toimuva suhtes sedavõrd inertseks, et isegi suured korruptsiooniskandaalid mõjuvad talle nagu hane selga vesi.”
Kui erakonna toetajad ei näi enam ootavatki parteidelt taolistel juhtudel kriitilist analüüsi ja enesepuhastust, siis puudub ka erakondadel endil motiiv oma poliitilise kultuuri muutmiseks.