Viimastel kuudel on kõigi Eesti elanike seas kasvanud toetus nii nõukogude sõjamonumentide eemaldamisele kui sellele, et nende koht on eelkõige muuseumis, selgus Riigikantselei tellitud ja Turu-Uuringute ASi läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.
Kuigi muudest rahvustest elanike toetus Nõukogude sümboolikaga sõjamonumentide teisaldamisele on madalam kui eestlastel, on nende hoiakutes võrreldes juuniga toimunud olulisi muutusi. Arvestada tuleb siiski, et viimane küsitlus viidi läbi vahetult enne Narva ja Narva-Jõesuu monumentide teisaldamist.
Võrreldes juuniga on muudest rahvustest elanike seas kasvanud toetus sõjast langenute säilmete väärikale ümbermatmisele avalikust ruumist kalmistutele – 39%lt on see tõusnud 55%ni. Nõukogude sümboolikat kandvate mälestusmärkide asendamist neutraalsete ja lugupidavate hauatähistega toetas juunis 18% muust rahvusest elanikest, augustis 31%. Sealjuures on vähenenud nende osakaal, kes peavad enda jaoks oluliseks külastada II maailmasõjas langenute haudu – 60%lt on see langenud 54%ni. Nii eestlaste kui muudest rahvustest elanike seas on kasvanud nõustumine väitega, mille kohaselt sobivad Nõukogude sümboolikat kandvad monumendid paremini muuseumidesse või mäluasutustesse kui avalikku ruumi. Muust rahvusest elanike seas oli toetus juuni 21% ja nüüd 34%, eestlaste seas on see tõusnud 80% juurest 85%ni.
Üle Eesti on mitmes kohas Nõukogude režiimi sümboolikat kandvaid monumente, millest osa tähistab II maailmasõjas langenute matmispaiku. Muudest rahvustest elanikest 60% toob välja, et need tähendavad eelkõige võimalust meenutada rahu väärtust ja hinda (60%) ning mälestust kõigist inimestest, kes II maailmasõjas hukkusid või selle tõttu kannatasid (51%); 42% jaoks on need mälestusmärgid olulised nende endi sugulaste/lähedaste mälestamiseks, kes II maailmasõjas hukkusid/kannatasid ning 47% näeb nendes monumentides fašismi üle võidu saavutamise sümbolit.
Eestlaste jaoks tähendavad need monumendid eelkõige meeldetuletust Eesti omariikluse ja vabaduse kaotusest – seda nimetas 29%. Eestlastest 43% ja muudest rahvustest elanikest 11% jaoks ei oma need monumendid üldse mingit tähendust.
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele
Kui aprillis oli elanike toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele erakordselt kõrge ja seda toetas 81% vastajatest, siis järgnevatel kuudel on toetus vähenenud: juunis toetas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 75% ja augustis 74% Eesti elanikest.
Toetus põgenike vastuvõtmisele on vähenenud eelkõige eestlaste seas: aprillis 92%, juunis 85% ja augustis 83%. Samas muudest rahvustest elanike toetus selgesuunaliselt muutunud pole: aprillis 59%, juunis 54%, augustis 56%.
Uudiste hankimise allikad
Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (mida nimetas kolme olulisema allika seas 67% eesti rahvusest vastajatest) ja Eesti uudisteportaalid (59%). Muudest rahvustest elanike jaoks on samuti olulisel kohal Eesti uudisteportaalid – neid nimetas 49% muudest rahvustest vastajatest. Samuti on muudest rahvustest elanike jaoks olulisel kohal sotsiaalmeedia (35%) ja venekeelsed Eesti telekanalid ja – saated (31%). Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 19% muudest rahvustest vastajate jaoks ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid 8% jaoks. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 24% muudest rahvustest elanikest. Juunis oli näitaja samuti 24%, aprillis ja mais aga 30%.
Kui peale Ukraina sõja algust eestlaste usaldus sõja kohta info saamisel Eesti, Lääne ja Ukraina meediakanalite vastu tõusis, siis suvekuudel on usaldus vähenenud: Eesti kanaleid usaldab 80% (juunis 83% ja mais 88%), Lääne kanaleid 63% (juunis 67% ja mais 71%) ning Ukraina kanaleid 48% (juunis 51% ja mais 53%) eestlastest.
Usaldus Venemaa meediakanalite vastu püsib eestlaste seas stabiilselt madal – kõigest 3%. Muudest rahvustest elanike seas langes usaldus Vene meediakanalite vastu 30% juurest 24%ni. Muude kanalite usalduses märkimisväärseid muutusi pole: Eesti kanaleid usaldab 34% (juunis 32%), Lääne kanaleid 26% (juunis 24%) ning Ukraina kanaleid 16% (juunis 12%) muudest rahvustest vastajatest.
Üle-eestiline avaliku arvamuse uuring viidi Riigikantselei tellimusel läbi 2022. aasta 10.– 14. augustil, selle käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.
Uuringu raport on leitav siit: riigikantselei.ee/uudised