2024. aasta kevadel viis Turu-uuringute AS Päästeameti tellimusel läbi uuringu, millest selgus, et lapsevanemad räägivad kodus tule- ja veeohtude ennetamisest lastega vähem kui varem. Murelikuks teeb ka laste vähene ujumisoskus.
Laste ohuteadlikkuse uuringute põhjal on tule- ja veeohtude-alane kodune ennetustöö vähenenud. Võrreldes 2022. aastaga on nende laste osakaal, kellega on kodus tuleohtudest räägitud, vähenenud 85%-lt 77%-le. Nende laste osakaal, kellega on kodus räägitud veeohtudest, on vähenenud 85%-lt 80%-le. Samas on nii praegune kui ka varasemad uuringud näidanud, et lapsed, kellega on kodus tule- ja veeohtudest räägitud, tunnevad ohuolukorrad ära sagedamini kui need, kellega nendest teemadest vesteldud ei ole.
Regioonide võrdluses oli nii tule- kui veeohtude märkamine kõige vähesem Ida-Virumaal. Kodune ennetustöö nii tule- kui veeohtude osas oli kõige levinum Lõuna-Eestis. Samuti oli Lõuna-Eesti piirkonnas keskmiselt kõige vähem veeohtudega kokku puutunud lapsi.
Ujuda oskab 19% lastest ning vastav osakaal pole võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt muutunud. Eesti- ja muukeelsete laste võrdluses, regioonide võrdluses ning linna- ja maalaste võrdluses oli ujuda oskavate laste osakaal ühtlane.
2024. aasta mais ja juunis küsitles uuringufirma Turu uuringute AS Päästeameti tellimusel 485 last vanuses 6-14 aastat, et saada ülevaade nende tule- ja veeohutuse alasest riskiteadlikkusest. Uuriti nende teadmisi tuleohu kohta kodus ning suvise ja talvise veeohu kohta, sh teadlikkust ohtude ennetamise võimalustest ning ohuolukordade äratundmist piltidel.
Uuringu eesmärk oli hinnata, milline on laste ohuteadlikkus, kui tõhus on olnud lastele suunatud tule- ja veeohutusealane ennetustöö. Uuringu tulemusel täiendab päästeamet koolituskavasid ning ennetussõnumeid. Sarnast uuringut on iga kahe aasta tagant läbi viidud alates 2016. aastast.
Laste ohuteadlikuse uuringuga saab tutvuda päästeameti kodulehel.