Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellitud noorte finantskäitumise uuringust selgus, et suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist, noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus, kuid sissetulek puudub kuuel protsendil noortest.
Pooled 18-30-aastastest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15 protsenti ja samaaegselt töötab ja õpib 17 protsenti. Peamiseks sissetulekuallikas on noortele palgatöö ehk 69 protsendil vastajatest, kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallika sekka 59 protsenti 18-30-aastastest noortest.
Järgnevad toetused ja stipendiumid, mida peab oluliseks sissetulekuallikaks 45 protsenti vastajatest ehk mida noorem on vastaja, seda suuremat rolli mängib tema eelarves vanemate rahaline toetus.
“Kõigest 22 protsenti 18-30-aastastest noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud. Kokkuvõttes peavad noored palju pingutama ja tööd tehakse ka õpingute kõrvalt,” kommenteeris tulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega ehk kui 18-21-aastastest enamikul ehk 67 protsendil veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27-30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23 protsenti.
Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu ehk 23 protsenti, millele järgnevad kodulaen 17 protsendiga ja õppelaen 14 protsendiga. Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising.
“Eesti noorte laenukäitumine on küllaltki vastutustundlik ja ettevaatlik – neljandik noortest on võtnud üheaegselt kaks või enam laenu. Panga ees kohustustega enamasti hätta ei jääda ja vaid kaks protsenti tunnistab kiirlaenu võtmist,” ütles Maripuu.
Kohustuste ja tarbimise kõrvalt üritavad noored ka raha säästa, kuid 39 protsenti vastajatest tunnistab, et säästmine on ebaregulaarne ning raha pannakse kõrvale väikeste summade kaupa, kuid raha kogumisega ei tegele 28 protsenti noortest.
Kõige enam ehk 35 protsenti on mittesäästjaid 27-30-aastaste seas. “Selles vanuses noored elavad enamasti juba partneriga, paljudel on sündinud lapsed ja neil on ka kõige sagedamini kodulaen, mistõttu võib olla raske väljaminekute kõrvalt säästa. Samas on selles vanusegrupis kõige enam nii elu- kui varakindlustust, mis tähendab, et vähemalt osa neist on end suuremate riskide vastu kaitsnud,” märkis Maripuu.
Peamiselt panevad noored raha kõrvale ootamatute kulude ehk 75 protsenti ning suuremate ostude ja reisimise ehk vastavalt 48 protsenti ja 43 protsenti tarvis. Samuti säästetakse oma kodu sissemakseks ehk 23 protsenti, hariduseks või enesetäiendamiseks 13 protsenti ning ettevõtlusega alustamiseks üheksa protsenti.
Maripuu sõnul nimetab 74 protsenti meestest ja koguni 90 protsenti naistest kõige suuremaks mittesäästmise põhjuseks rahapuudust.
Küsitletud 18-30-aastastest 53 protsenti hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31 protsenti saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15 protsenti.
“Eesti noortele on iseloomulik, et valdavalt saadakse rahaliselt hakkama. Peamiseks ohumärgiks on aga vähene ja juhuslik säästmine ning lühiajaline eelarve planeerimine, mis võivad töö või sissetuleku kaotuse korral tekitada olukorra, kus rahaline toimetulek kiiresti halveneb ja finantskohustustega hakkamasaamine muutub ebakindlaks,” tõdes Maripuu.
Noored soovivad tulevikus tegeleda ettevõtlusega, teha tasuvat tööd ja elada Eestis.
Eesti 18-30-aastastest noortest tegutseb praegu vabakutselisena, füüsilisest isikust ettevõtja või eraettevõtjana kuus protsenti ning oma tulevikku ettevõtluses näeb koguni 53 protsenti noortest.
“Soov ettevõtlusega alustada on Eesti noorte seas suur. Seejuures on noored aga ettevaatlikud – kuigi enam kui pooled soovivad ettevõtluses kätt proovida, ei taha nad lõplikult ka palgatööst loobuda. Üheaegselt nii palgatöö kui ettevõtlusega soovib tegeleda 35 protsenti ja ainult ettevõtluses tegevana näeb ennast tulevikus 18 protsenti noortest,” ütles Maripuu.
Uuringu kohaselt on palgatöö noortele hetkel peamiseks sissetulekuallikaks. Keskmiseks soovitavaks brutopalgaks, millega võiks hästi ära elada, on noorte arvates ligi 1400 eurot kuus.
Pea võrdselt sooviti brutosissetulekuks vähemalt 1500 eurot ehk 39 protsenti vastanutest ning 1000-1400 eurot 36 protsenti vastanutest. 26 protsenti noortest arvab, et saab hakkama kuni 990-eurose kuusissetulekuga.
“Ootused soovitavale palgale sõltuvad enim vastaja praegusest sissetulekust ehk mida suurem on see täna, seda suuremad on ka ootused. Neil noortel, kelle erialane karjäär on juba hoo sisse saanud ja kelle tänased finantskohustused on samuti suuremad, on ka palgaootused kõrgemad. Ligi pooled 27-30-aastastest noortest soovivad brutosissetulekuks 1500 eurot või enam,” ütles Maripuu.
Uuringust selgus, et hea palk ongi noorte jaoks töö puhul kõige olulisem ehk kõrgelt hinnatakse rahalist sõltumatust ja võimalust lubada endale asju, mis meeldivad.
“Samal ajal soovitakse teha südamelähedast tööd ning seda, et töö oleks ühiskonnas väärtustatud. Eelmainitutest pisut vähem tähtsustati paindlikkust nii oma tööaja kui -koha suhtes, samas on ka see oluline 74 protsendi noorte jaoks. Seega on noorte ootused oma tulevasele töökohale kõrged,” võttis Maripuu kokku noorte tööalased unistused.
Kuigi noored peavad tähtsaks maailma avastamist ja reisimist, ei plaanita siiski jäädavalt kodumaalt lahkuda ehk 71 protsenti noortest näeb oma tulevikku Eestis. Neid, kes kavatsevad lähiaastatel välismaale töötama või õppima minna, on 16 protsenti ning plaanid on ebaselged 13 protsendil noortest.
“Uuringu andmeil plaanib lähema viie aasta jooksul välismaale elama või töötama minna ligi neljandik 18-21-aastastest noortest, kuid vanemaks saades see soov järjest väheneb. Välismaale minnakse eelkõige õppima ja kogemusi hankima ja aeg, mil ei ole veel oma peret loodud, puuduvad suuremad finantskohustused ja seotus töökohaga, on selleks parim,” tõdes Maripuu.
Uuring viidi läbi Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt Omnibuss-uuringu ning interneti teel mullu 24. novembrist kuni 4. detsembrini. Uuringus osales 484 Eesti noort vanuses 18-30 aastat.
Allikas: ERR