[:]
Kõige vähem usaldasid elanikud juunis jätkuvalt Erakondi (täiesti/pigem usaldab 28%). Ka ülejäänud poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus oli kõigi vaadeldavate institutsioonide keskmisest tasemest madalam – Riigikogu usaldas 44%, Valitsust 51% ning Peaministrit 53% elanikkonnast. Ka Mittetulundusühenduste vastu on usaldus kestvalt madal – nimetatud institutsiooni usaldas juunis 49% elanikest.
Kvartali lõikes on täheldatavad mitmed statistiliselt olulised muutused – maikuus langes mõnevõrra Euroopa Liidu, Õiguskantsleri, NATO, Peaministri ning Valitsuse usaldusväärsus, kuid juunis tõusis kõigi nimetatud institutsioonide usaldusväärsus taas aprillikuu tasemele. Tõenäoliselt mõjutasid poliitiliste institutsioonide usaldusväärsust negatiivse riigieelarve küsimused.
Õiguskantsleri poolt algatatud Puiatu erikooli õpilaste põhiõiguste rikkumise uurimine sai alguse mai keskel ning tõenäoliselt peegelduvad elanike hinnangud Õiguskantsleri tegevusele selle probleemi lahendamisel alles juunikuu uuringu tulemustes. Aprilli lõpus/mai alguses tõstatas Õiguskantsler küsimuse korrakaitsefunktsioonide delegeerimisest eraturvafirmadele, samuti läbis meediat riigi tippametnike (sh. Õiguskantsleri) palgateema (Postimees „Ametnikud teenivad ministritest enam“, 29. aprill 2008), mis võis avaldada mõju ka usaldusele.
NATO usaldusväärsuse langust võis mõjutada Eesti meediat läbinud Ukraina kindrali Boriss Kremenetski arvamusavaldus, et NATO arvestab olulistes kaitseküsimustes Venemaa seisukohtadega võrdväärselt NATO allianssriikide arvamustega. Mõju võisid avaldada ka Eesti sõdurite kaasatus pikaleveninud Afganistani missiooni ning NATO laienemisküsimused.
Joonisel 1 on esitatud juunikuu tulemused (vastajate osakaal, kes nimetatud institutsiooni täiesti/pigem usaldasid).
Joonis 1 Hinnangud institutsioonide usaldusväärsusele (%, täiesti+pigem usaldan, n=kõik vastajad)
Kõige suuremad erinevused usaldusväärsusele antud hinnangute osas ilmnesid vastaja suhtluskeele lõikes (põhiline suhtluskeel Eestis: eesti/muu), ning seda lausa neljateistkümne vaadeldava institutsiooni osas (Joonis 2). Kõige suuremad erinevused eesti ning muu suhtluskeelega respondentide vastustes ilmnevad Presidendi ning Peaministri usaldusväärsusele antud hinnangute osas – eesti suhtluskeelega vastajatest usaldab Presidenti tervelt 87%, muu suhtluskeelega vastajaist aga vaid 36%; Peaministri puhul vastavalt 67% ning 19%. Üldistavalt võib öelda, et eesti suhtluskeelega vastajate seas on usaldus allpool loetletud institutsioonide vastu märgatavalt kõrgem kui muu suhtluskeelega vastajate seas (ainsaks erandiks on Kirik).
Ajavahemikus aprill – juuni mõõdeti igakuiselt 22 institutsiooni usaldusväärsust. Valimi suurus: juunis 1027 vastajat, mais 986 vastajat, aprillis 1014 vastajat.
Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? Vastusevariandid : /täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda/
taustainfo: omnibussküsitluse metoodika
Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti alalised elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).
Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.
Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Alates 2008. aasta jaanuarikuust rakendatakse Omnibussküsitlustes ka kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.
Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.
Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine – küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.
Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.
Kontakt:
Vaike Võõbus
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852