| Suvekuudel viis Turu-Uuringute AS institutsioonide usaldusväärsuse uuringut läbi juunis ning augustis. Valimi suurus: juunis 1027 vastajat, augustis 995 vastajat. |  |
 |
[:]
Kõige enam usaldasid Eesti 15-74-aastased alalised elanikud augustikuus Päästeametit (täiesti/pigem usaldab 93%), piirivalvet (87%), Eesti Panka (81%), politseid (81%), Maksu- ja Tolliametit (78%) ning kaitseväge (76%). Kõik eelpool loetletud institutsioonid on kõrge usaldusväärsusega silma paistnud ka varasematel uuringukuudel.
Madal oli usaldus jätkuvalt erakondade (täiesti/pigem usaldab 23%), Riigikogu (43%), valitsuse (45%), mittetulundusühenduste (46%), peaministri (48%) ning ametiühingute (50%) vastu.
Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsuse kahanemine, mis sai alguse juba märtsis, mil päevakorda tõusis uus töölepinguseaduse eelnõu ning negatiivne riigieelarve, on jätkunud ka augustikuus. Usaldus erakondade, valitsuse ning peaministri vastu langes augustis viimase paari aasta madalaimale tasemele. Võrreldes juuniga kahanes usaldus peaministri ja erakondade vastu 5% võrra, valitsuse vastu 6% võrra. Usalduse langus poliitiliste institutsioonide vastu on ilmselt mõjutatud pingelisest sise- ning välispoliitilisest kliimast (riigieelarve koostamine, Venemaa-Gruusia sõjaline konflikt). Riigikogu usaldusreiting tegi kerge languse läbi varakevadel ning on seejärel püsinud stabiilselt 41-45% piirimail (varem 50-53%).
Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsusele antud hinnangute puhul ilmnesid suurimad erinevused vastaja suhtluskeele lõikes – võrreldes mitte-eestlastest elanikega on eesti suhtluskeelega elanike seas poliitiliste institutsioonide usaldajaid rohkem (vt. Tabel 1). Ainsaks erandiks on siinkohal erakonnad, mille puhul statistiliselt oluline erinevus eesti ning muu suhtluskeelega elanike vahel puudub. Suurim on lõhe peaministri usaldusväärsusele antud hinnangute puhul – eesti suhtluskeelega elanikest peab peaministrit usaldusväärseks 59%, muu suhtluskeelega elanikest on sama meelt vaid 21%.
Tabel 1 Hinnangud poliitiliste institutsioonide usaldusväärsusele (%, täielikult usaldab + pigem usaldab)
| Suhtluskeel: Institutsioon: |
Eesti keel |
Muu keel |
| Riigikogu | 7% | 32% |
| Valitsus | 52% | 28% |
| Peaminister | 59% | 21% |
| Erakonnad | 22% | 25% |
Joonisel 1 on esitatud augusti uuringu tulemused (vastajate osakaal, kes nimetatud institutsiooni täiesti/pigem usaldasid).
Joonis 1 Hinnangud institutsioonide usaldusväärsusele (%, täiesti+pigem usaldan, n=kõik vastajad)
Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti alalised elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).
Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.
Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Alates 2008. aasta jaanuarikuust rakendatakse Omnibussküsitlustes ka kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.
Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.
Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine – küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.
Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.
Kontakt:
Vaike Võõbus, Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852