Balti riikide elanikud näevad salakaubanduse taga samasid põhjuseid, milleks on kõrged maksud ja madalad sissetulekud

Eesti, Läti ja Leedu elanike arvates on salakaubanduse peamiseks põhjuseks kõrgemad maksumäärad kui nende riikide elatustase lubaks. Hinnaerinevused tingivad illegaalse kauba tarbimist ja sellega kauplemist. Kõigi kolme Balti riigi elanikud arvavad, et viimase kolme aasta jooksul on salakaubanduse levik tõusnud. Kõige suurem osa, kes ei ole täielikult salakaubanduse poolt, kuid ei mõista seda ka üldse hukka, elab Leedus. Ümbrikupalgad on kõige levinumad Lätis.

[:]

Sellised tulemused saadi, kui „Turu-uuringute AS“  Eestis, „Data serviss“ Lätis  ja  “Spinter research” Leedus viisid esmakordelt läbi vastavateemalised üleriigilised esindusliku valimiga avaliku arvamuse küsitlused, millele ühtekokku vastas 3056 alalist elanikku.
Vastavalt küsitlustulemustele näevad kolme Balti riigi elanikud ebaseaduslikus kaubanduses samasid põhjuseid. Peamiseks illegaalse kaubanduse põhjuseks peetakse kõrgetest maksudest ja aktsiisidest tingitud suuri hinnavahesid võrreldes riikidega, kus Euroopa Liidus nõutavad maksud kütusele, alkoholile ja sigarettidele ei rakendu.  Suured hinnavahed võrreldes Euroopa Liitu mittekuuluvate naaberriikidega on salakaubanduse põhjustajaks 51% Eesti, 54% Läti ja 50% Leedu elanike arvates. Hinnatõus ja madalad või vähenenud sissetulekud piiravad inimeste võimalusi osta seaduslikke kaupu, arvab  65% Eesti, 60% Läti ja 43% Leedu elanikest.
„See, et kõigi kolme Balti riigi elanikud näevad smuugeldamises samu põhjuseid, illustreerib kujukalt probleemi, mille on tõstatanud  Leedu Vabaturu Instituut juba tükk aega tagasi. Leedus, Lätis ja Eestis on illegaalset kaubandust soodustavateks teguriteks hinnavahed võrreldes naabruses olevate Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega ja suhtelised madalad sissetulekud võrreldes seaduslike kaupade kõrgete hindadega,“ ütleb Vytautas Žukauskas, Leedu Vabaturu Instituudi poliitikaanalüütik.
Nagu küsitlustulemused näitavad, on viimase kolme aasta jooksul salakauba tarbimine suurenenud kõigis kolmes riigis. Ligi kaks kolmandikku (64%) Leedu vastajatest arvavad, et salasigarettide tarbimine on Leedus viimase kolme aasta jooksul suurenenud. Vastav tulemus Lätis on pisut tagasihoidlikum (54%) ja Eestis on see kõige madalam (34%). Mis puudutab illegaalse alkoholi tarbimist, siis selle tarbimise suurenemist  täheldavad 62% Leedu, 49% Läti ja 32% Eesti vastajatest.
Balti riikide elanikud arvavad, et kõige tõhusamaks viisiks ebaseadusliku äritegemise vältimiseks on maksumäärade ja aktsiiside vähendamine ja äritegevust reguleerivate seaduste lõdvendamine. Maksumäärade ja aktsiiside vähendamist loetakse kõige paremini toimivaks abinõuks, et piirata illegaalset kaubandust kõigis Balti riikides (73% Eestis, 84% Lätis, 75% Leedus). Järgneb äritegevust reguleerivate seaduste lõdvendamine (Lätis 66% ja Leedus 65%). Eesti elanike arvamuse järgi on teisena toimiv tõhus abinõu piirikontrolli tõhustamine (69%).
V. Žukauskase väitel näitab arvamusküsitluse tulemus  inimeste loogilist ja mõistlikku mõtteviisi –ebaseadusliku äritegevusega võitlemine toimiks kõige paremini maksumäärade ja aktsiiside vähendamisega.
„On huvitav märkida, et äritegevust reguleerivate seaduste nõrgendamine, mis soodustaks seaduslikku kauplemist, on inimeste meelest teisena oluline abinõu võitluseks salakaubandusega. See näitab, et suur osa varimajandusest ilmneb seoses töötamise ja tasustamise raskendatud tingimustega, mis on aga lähedalt seotud vajadusega parandada ettevõtluskeskkonda tööjõu maksustamise vähendamisega. Eestis on ettevõtlustingimused soodsamad ja sellepärast ollakse seal ka vähem kriitilised selle teguri osas, “ teeb kokkuvõtte Leedu Vabaturu Instituudi poliitikaanalüütik.
Vastavalt küsitlustulemustele on inimeste osakaal, kes täielikult õigustavad salakaubaga tegelemist ja salakauba tarbimist, sarnane Leedus, Lätis ja Eestis – vastavalt 19%, 18% ja 15%.
Leedukad näivad olevat kõige kõhklevamal seisukohal salakauba ja selle tarbimise osas: nende osa, kes vastasid, et nad pigem õigustavad seda on 42%,  lätlaste 25% ja eestlaste 21% vastu. Neid, kes vastasid, et nad mõistavad salakaubanduse täielikult hukka, oli Leedus 10%, Lätis 20% ja Eestis 22%.
„Teatud hulk inimesi kõikides Balti riikides õigustavad või pigem õigustavad illegaalset kaubandust, mis raskendab riiklike institutsioonide tööd. Kui enamik elanikkonnast ei mõista salakaubandust hukka, siis on selle vastu võitlemine raskendatud, sest siis töötavad ainult administratiivsed ja karistusmeetodid. Leedukad on salakaubanduse osas mõneti sallivamad võrreldes lätlaste ja eestlastega. Seda võib seletada asjaoluga, et leedukad on avaliku arvamuse küsitlustele vastamisel kõige avatumad. Just leedukate hulgas oli kõige vähem neid, kes küsimustele vastamata jätsid,“ väidab V. Žukauskas.
Ümbrikupalgad on kõige levinumad Lätis kuid  Leedus ja Eestis on tulude peitmine väiksem. Kui Lätis vastas 43%, et nende tutvusringkonnas on inimesi, kes 2011.a. said vähemalt osa oma sissetulekust ümbrikupalgana või peitsid oma tulusid muul viisil, siis Leedus ja Eestis on need osakaalud väiksemad, vastavalt 24% ja 20%.
„Mitte ainult see küsitlus, vaid ka teised rahvusvahelised uuringud, nende hulgas uuring, mille viis läbi Stockholmi Majanduskool Riias,  kinnitavad, et varimajanduse osa on kõige suurem Lätis. Siinkohal tuleb rõhutada, et elatustase on võrreldes teiste Baltimaadega kõige madalam Lätis. See ei tähenda, et olukord Leedus ja Eestis oleks hea. Veerand Leedu vastajatest ütles, et nemad teavad inimesi, kes oma tulu peidavad. Leedus on peamiseks ümbrikupalga põhjuseks tööjõu kõrge maksukoormus, rohkem kui 40%.
Arvamusküsitlus selle kohta, kuidas suhtutakse smuugeldamisse, viidi Balti riikides läbi esimest korda. Eestis korraldas küsitluse 9.02- 28.02 2012.a.Turu-uuringute AS kasutades üleriigilist esinduslikku juhuvalimit, millele vastas 1000 inimest vanuses 15-74 eluaastat.
Kontakt
Iivi Riivits-Arkonsuo
Turu-uuringute AS
Uuringujuht
372 668 48 58
Iivi@turu-uuringute.ee