Eesti elanike seas viidi septembri alguses läbi uuring (n=1010), kus uuriti elanike hinnanguid võimalikele julgeolekuohtudele. Muu hulgas esitati vastajatele küsimus: „Mõeldes lähiaastatele, siis kui tõenäoliseks Te peate Eesti sõjalist ründamist Venemaa poolt?“.
Uuringu tulemused näitavad, et kokku peab 65% Eesti elanikest Eesti sõjalist ründamist Venemaa poolt lähiaastatel ebatõenäoliseks (46% peab seda „mitte eriti tõenäoliseks“ ja 19% „täiesti ebatõenäoliseks“). Rünnakut peab tõenäoliseks kokku 27% vastajatest (küllaltki tõenäoliseks 22% ja väga tõenäoliseks 4%). Oma seisukohta ei osanud selles küsimuses öelda 8% vastanutest.
Ohutaju erineb märgatavalt rahvusliku tausta lõikes. Eestlastest peab rünnakut tõenäoliseks kokku 35% (5% väga ja 30% küllaltki tõenäoliseks), samas kui ebatõenäoliseks peab seda 59% eestlastest (51% mitte eriti ja 8% täiesti ebatõenäoliseks). Mitte-eestlaste seas on veendumus rünnaku ebatõenäolisuses aga valdav: koguni 78% peab rünnakut ebatõenäoliseks, sealhulgas 42% „täiesti ebatõenäoliseks“ ja 36% „mitte eriti tõenäoliseks“. Tõenäoliseks hindab ohtu vaid 9% mitte-eestlastest (2% väga ja 7% küllaltki tõenäoliseks) ning 13% ei osanud vastata.
Soolises lõikes paistavad suurema ohutajuga silma naised: naistest hindab rünnaku toimumist tõenäoliseks kokku 32% (küllaltki tõenäoliseks 28% ja väga tõenäoliseks 4%), samal ajal kui meeste seas peab seda tõenäoliseks 20% (küllaltki tõenäoliseks 16% ja väga tõenäoliseks 4%). Meestest peab rünnakut ebatõenäoliseks koguni 75% (52% mitte eriti ja 24% täiesti ebatõenäoliseks), naiste seas on vastav näitaja 56% ning naiste seas on ka rohkem kõhklejaid (12% vs meeste 5%).
Piirkondlikult kerkib rünnaku tõenäoliseks pidamine kõige selgemalt esile Kesk-Eestis, kus seda peab tõenäoliseks 37% vastajatest (31% küllaltki ja 6% väga tõenäoliseks), ning Lõuna-Eestis, kus vastav näitaja on 33% (27% küllaltki ja 6% väga tõenäoliseks). Seevastu Kirde-Eestis peab rünnaku toimumist tõenäoliseks vaid 10% elanikest (7% küllaltki ja 3% väga tõenäoliseks). Pealinnas Tallinnas peab rünnakut tõenäoliseks 21% ja ebatõenäoliseks 68% (47% mitte eriti ja 21% täiesti ebatõenäoliseks).
Vanusegruppide lõikes on rünnaku ohu tunnetajaid enim kõige eakamas vanuserühmas (75-aastased ja vanemad), kellest 34% peab rünnakut tõenäoliseks (28% küllaltki ja 6% väga tõenäoliseks). Teistes vanuserühmades jääb tõenäoliseks pidajate osakaal 23% ja 28% vahele: 18–24-aastaste seas peab rünnakut tõenäoliseks 28%, 25–34-aastaste seas 28%, 35–49-aastaste seas 23%, 50–64-aastaste seas 25% ning 65–74-aastaste seas 26%. Kõrgeima haridustasemega (kõrgharidusega) vastajatest peab rünnakut tõenäoliseks 26%, samas kui 55% peab seda „mitte eriti tõenäoliseks“ ja 12% „täiesti ebatõenäoliseks“.
Eluaseme tüübi lõikes ilmneb, et rünnaku ohtu tajuvad sagedamini paaris- või ridaelamutes ning eramus elavad inimesed. Paaris- või ridaelamute elanikest peab rünnakut tõenäoliseks koguni 43% (37% küllaltki ja 6% väga tõenäoliseks) ning eramus, oma majas või talumajas elavatest vastajatest 32% (27% küllaltki ja 5% väga tõenäoliseks). Väiksemates, kuni 8 korteriga korterelamutes peab rünnakut tõenäoliseks 30%. Seevastu suurtes, 9 või enama korteriga korterelamutes elavate vastajate seas on ohutunnetus madalaim – seal peab rünnakut tõenäoliseks vaid 22% (18% küllaltki ja 3% väga tõenäoliseks), samas kui ebatõenäoliseks peab seda koguni 69% (43% mitte eriti ja 26% täiesti ebatõenäoliseks).
Poliitikahuvi vaatenurgast peavad poliitika vastu huvi tundvad elanikud rünnaku toimumist sagedamini tõenäoliseks kui need, kes poliitikast ei huvitu. Poliitikahuvilistest peab rünnakut tõenäoliseks kokku 30% (26% küllaltki ja 4% väga tõenäoliseks), ebatõenäoliseks aga 67% (48% mitte eriti ja 19% täiesti ebatõenäoliseks). Nende seas, keda poliitika ei huvita, hindab rünnakut tõenäoliseks 24% (20% küllaltki ja 5% väga tõenäoliseks), samas kui rünnakut peab ebatõenäoliseks 64% ning koguni 12% ei osanud oma seisukohta väljendada. Vastajatest, kes ei osanud või ei soovinud oma poliitikahuvi määratleda, peab rünnakut tõenäoliseks vaid 13%, ebatõenäoliseks 62% ning iga neljas (25%) jäi vastuse võlgu.
Uuring vaatles ka seost usuga liitlasabisse. Nende vastajate seas, kes usuvad, et NATO rünnaku korral Eestit kaitseb, peab rünnakut tõenäoliseks 26% ja ebatõenäoliseks 70% (neist 60% mitte eriti tõenäoliseks). Nende hulgas, kes ei usu NATO kaitsesse, peab rünnakut tõenäoliseks 21%, kuid samal ajal koguni 47% peab Venemaa rünnakut ennast täiesti ebatõenäoliseks.
Kokkuvõte
Värsked uuringuandmed peegeldavad selgelt Eesti ühiskonna väärtuselist ja inforuumilist eristumist julgeolekuküsimustes. Kuigi enamik Eesti elanikest peab sõjalist konflikti lähiaastatel pigem ebatõenäoliseks, on ohutaju otseses seoses inimese keelelise tausta, elukoha ja poliitilise kaasatusega. Tüüpiline kõrgemat ohtu tajuv elanik on eestlane, poliitikast huvituv naine või eakam inimene, kes elab eramajas või paariselamus ning asub Kesk- või Lõuna-Eestis. Samal ajal on veendumus rünnaku täielikus ebatõenäolisuses valdav mitte-eestlaste seas, Kirde-Eestis ning suurte kortermajade elanike hulgas, kes poliitika vastu huvi ei tunne.
Märkus: esitatud protsendid on ümardatud täisarvuni, mistõttu võib vastuskategooriate osakaalude liitmisel saadud summa koondprotsendist veidi erineda.
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Irina Strapatšuk
irina ( at ) turu-uuringute.ee