Uudised - Irina Strapatšuk

Kuidas ja kui palju plaanib Eesti rahvas tänavu jaanipäeval kulutada?

Eesti elanike seas juuni alguses läbi viidud uuring (n=1010) näitab selgelt, et suurem osa Eesti elanikest ehk 42% ei planeeri tänavu pühadeks üldse lisaväljaminekuid. Küsiti: Palju raha Teie plaanite kulutada jaanipäeva tähistamiseks? Tagasihoidliku eelarvega ehk kuni 50 euroga arvestab 22% vastajatest. Summa vahemikus 50–100 eurot kavatseb kulutada 14% inimestest ning sellest veelgi suurema

77% Eesti elanikest peab kõige olulisemaks hinnatõusu pidurdamist

Eesti elanike seas aprilli alguses läbi viidud uuring (n=1010) näitab väga selgelt, millised teemad inimesi täna enim kõnetavad (küsiti: Millised teemad on Teie arvates Eesti elus hetkel kõige tähtsamad?). Kõige olulisemaks teemaks peab 77% Eesti elanikest hinnatõusu ohjeldamist ja inimeste toimetuleku parandamist. See ei ole lihtsalt üks teema teiste

ÜHISKONDLIK DISKUSSIOON: Kas Eesti on valmis sotsiaalmeedia keeluks noortele?

Turu-uuringute AS-i märtsikuine küsitlus näitab, et enamik Eesti elanikkonnast toetab seadusandlikke piiranguid, mis keelaksid sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele noortele. Samal ajal valitseb eri põlvkondade vahel selge ja terav erimeelsus.

Usaldus NATO kaitsekilbi vastu on kahanemas kõigis ühiskonnagruppides

Seekord vaatame üle Turu-uuringute AS-i küsitluste tulemused, mis koguti kolme aasta aprillikuudes (2024, 2025 ja 2026). Uuringutes analüüsiti Eesti elanike arvamust küsimuses: „Kas Teie arvates kaitseb NATO Eesti vastu suunatud rünnaku korral meie riiki?“. Kogutud andmed viitavad selgele usalduse kahanemise trendile peaaegu kõigis ühiskonnagruppides.

70% Eesti elanikest soovib presidendi otsevalimisi

Kokku leiab 70% Eesti elanikest, et Eesti presidenti peaks valima rahvas, samas kui 25% eelistab senist süsteemi, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vaid 5% vastanutest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta. Rahva poolt presidendi valimise toetus on eriti tugev 35–64-aastaste seas, kus vastav näitaja ulatub 74–76 protsendini. Samuti toetavad seda mudelit kõige enam

Hoolimata kriisidest püsib Eesti elanike õnnetunne kõrge

Turu-uuringute AS on alates 2021. aastast viinud igakuiselt läbi esinduslikke küsitlusi, et selgitada välja, milliseid emotsioone Eesti elanikud igapäevaselt kogevad. Viimase kuue aasta tulemused peegeldavad, kuidas ühiskondlikud kriisid ja majanduslik ebakindlus on mõjutanud elanike emotsionaalset seisundit. Uuringus esitati vastajatele küsimus: Kas Te kogesite eelmisel päeval järgmisi tundeid:

GLOBSEC: Eesti kuulub Kesk- ja Ida-Euroopas demokraatia ja Ukraina toetamise esirinda

Koostöös rahvusvahelise sõltumatu ja erapooletu mõttekojaga GLOBSEC on Turu-uuringute AS viinud Eestis aastatel 2020–2025 (v.a 2023) läbi korduvaid avaliku arvamuse küsitlusi, et mõista Eesti elanike arusaamu ja hoiakuid kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas ja rahvusvahelises olukorras. Uuring on osa rahvusvahelisest GLOBSEC projektist, mis hõlmas üheksat Kesk- ja Ida-Euroopa riiki ning annab võrdleva ülevaate piirkondlikest hoiakutest muutuvas julgeolekukeskkonnas.

Eesti unistus: Järgmised viis tuhat aastat

2024. aastal viis Turu-uuringute AS läbi arvamusuuringu, mille tellis Saksamaa üks vanimaid poliitilisi sihtasutusi, Friedrich Eberti Fond (FES). Uuringu eesmärk oli mõista, millest unistavad Eesti elanikud, kuidas tajuvad ühiskonda, poliitikat ja Eesti elu tervikuna. Tulemused on koondatud väljaandesse “Eesti unistus: Järgmised viis tuhat aastat”, mille koostasid Priit Hõbemägi, Kersti Kaljulaid ja Reinhard Krumm.

Kas Venemaa-Ukraina konflikt on süvendanud pingeid eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel?

2023.a. maikuus toimus küsitlus, mille peamine eesmärk oli välja selgitada, kas Venemaa-Ukraina sõda on avaldanud mõju või tekitanud pingeid eesti- ja venekeelsete elanike hulgas. Uuring keskendus erinevatele teemadele, millest suur osa puudutas suhtumist välispoliitikasse ja sõjalisse konflikti Ukrainas.