Kuigi enamik Eesti elanikest leiab, et inimõigusi järgitakse, ei ole see tunne ühiskonnas ühtlane. 2025. aasta avaliku arvamuse küsitlus näitab, et inimeste hinnangud ja kogemused on tugevalt seotud rahvuse, keelekeskkonna ja sotsiaalse taustaga.
Uuringu tulemuste järgi leiab 77% Eesti elanikest, et inimõigusi järgitakse või pigem järgitakse. See näitaja on võrreldes 2024. aastaga sisuliselt muutumatu ning viitab stabiilselt positiivsele üldhinnangule.
Aastate 2012–2025 võrdlus näitab, et jaatavate vastuste osakaal küsimusele „Kas Teie arvates Eestis järgitakse inimõigusi?“ on selle perioodi jooksul kasvanud ligikaudu veerandi võrra. Kui 2012. aastal hindas inimõiguste järgimist positiivselt veidi üle poole elanikest (umbes 54%), siis pandeemia alguses jõudis see näitaja rekordtasemeni, ulatudes ligikaudu 88 protsendini.
Inimõiguste järgimise tajumine erineb Eesti sees märgatavalt.
Kõrgeimad jaatavate vastuste osakaalud esinesid Valgamaal (94%), Lääne-Virumaal (94%) ja Jõgevamaal (93%). Positiivse hoiakuga eristusid ka Harjumaa (ilma Tallinnata), Läänemaa ja Võrumaa. Harjumaal väljaspool Tallinna leiab 88% vastajatest, et inimõigusi järgitakse, samas kui pealinnas on see näitaja 74%. See näitab, et erinevused ilmnevad ka ühe maakonna sees. Selge erandina paistab silma Ida-Virumaa, kus inimõiguste järgimisse usub 55% elanikest.
Rahvuse ja kodakondsuse lõikes ilmnevad samuti selged erinevused, kus inimõiguste järgimise hinnangute vahe ulatub 15–25 protsendipunktini. Eesti rahvusest ja Eesti kodanikest vastajate seas usub inimõiguste järgimisse üle 80%. Vene rahvusest elanike ning Venemaa kodakondsusega vastajate seas jääb see näitaja 55–65% vahele.
Vanuserühmade võrdlus näitab, et 20–29-aastased on kõige optimistlikumad, kellest 91% usub, et inimõigusi järgitakse. Meeste ja naiste hinnangute vahel olulisi erinevusi ei ilmnenud.
Inimõiguste tajumine Eestis on seotud ka majandliku kindlustunde ja haridustasemega. Kõrge sissetulekuga leibkondades ulatub positiivne hinnang ligi 90%-ni, madalaimas sissetulekurühmas jääb see umbes 60% tasemele. Sarnane muster esineb ka haridustaseme lõikes, kus kõrgharidusega vastajad hindavad inimõiguste olukorda keskmiselt positiivsemalt kui madalama haridustasemega vastajad.
Uuring viidi läbi Inimõiguste Instituudi tellimusel 2025. aasta oktoobris. Andmed koguti Omnibussi küsitluse raames telefoni- ja veebiküsitluse teel.
Täpsemalt saab inimõiguste küsitluse tulemustest lugeda Inimõiguste Instituudi kodulehel ilmunud artiklist.
Tulemused põhinevad Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitlusel, mis on igakuine esinduslik elanikkonnauuring ja hõlmab Eesti 18-aastast ja vanemat elanikkonda. Omnibuss võimaldab koguda andmeid mitme tellija küsimustikega ühes küsitluses, muutes uuringu kiireks ja kulutõhusaks. Tellijal on võimalik lisada nii mahukam küsimustik kui ka üksikuid küsimusi.
Tutvu Omnibussi ajakavaga ›