Turu-uuringute AS viis Rail Baltica OÜ tellimusel läbi esindusliku küsitluse, mille eesmärk oli kaardistada Eesti elanike hoiakuid Rail Baltica rahvusvahelise raudteeprojekti suhtes. Rail Baltica projekti toetab 66% Eesti elanikest, 20% on selle vastu (sh 9% kindlasti vastu). Toetus on keskmisest kõrgem nooremas vanuserühmas, vene keelt kõnelevate ja kõrgharidusega inimeste seas.
Kiiremale ja kaasaegsemale raudteeühendusele Euroopaga on pooldajaid 68% ja mittepooldajaid 19%. Siiski usub Rail Baltica projekti realiseerumisse vaid 49% Eesti elanikest, 33% on selle suhtes ebakindlad ja 16% ei oska seisukohta võtta. Rail Baltica projekti peamiste kasudena nähakse inimelude säästmist, kiiremat ja turvalisemat kaubavedu ning paremaid raudteeühendusi Euroopaga. Keskkonnasõbralikkust pidas 2023. aastal oluliseks 81% elanikkonnast.
Rail Baltika projekti skeptikute hinnangul tekitab projekti elluviimises kahtlusi ennekõike projekti kõrge maksumus, ehituse venimine, tugev vastuseis ning tõdemus, et riigil on keerulistel aegadel fookus muudel probleemidel. Kui projekti mittetoetajatelt küsiti, millistel tingimustel nad oleksid valmis projekti toetama, siis
Eestisiseste planeeritavate peatuste kohta valitseb elanike seas madal teadlikkus. Kõige sagedamini pakuti, et Eestisse tuleks 1-3 peatust. Konkreetsetest peatustest nimetati kõige sagedamini Raplat (44%), Sakut (36%) ja Kohilat (32%).
Küsitlus viidi läbi 15-74-aastaste Eesti elanike seas ajavahemikul 26. aprillist kuni 2. maini 2023, kasutades Turu-uuringute AS veebipaneeli. Kokku osales uuringus 1003 inimest. Täpsemalt saab uuringuga “Eesti elanikkonna suhtumine Rail Baltica projekti aprill-mai 2023” tutvuda Rail Baltica kodulehel.