Ligi veerand Eesti kodanikest peab ühiskondlikult suurimaks probleemiks pagulasi, sellele järgneb kaheksandiku arvates tööpuudus. Naised on nüüd immigratsiooni suhtes isegi skeptilisemalt meelestatud kui mehed.
Pagulasi nimetas suurima probleemina 23% vastanutest ning tööpuudust 12%. Eesti kodakondsete arvates suudab Eesti aastas vastu võtta kuni 30 pagulast, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel ja Turu-uuringute AS-i poolt jaanuaris läbi viidud uuringust, mis kaardistas 18-aastaste ja vanemate Eesti Vabariigi kodanike väärtushinnanguid.
Uuring näitas, et kõige liberaalsemad on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide valijad, kes olid nõus vastu võtma kuni 100 pagulast aastas, kuid just Reformierakonna valijad leiavad enim, et pagulased on Eesti probleem nr 1.
Narkomaanide, kurjategijate ja emotsionaalselt ebastabiilsete inimeste järel oli vastajatel suurem hirm islamiusuliste ees. Tervelt 50% vastajatest ei sooviks neid endale naabriks.
„On vastuoluline, et olukorras, kus Eestisse ei ole saabunud ühtegi kvoodipagulast, näeb konkurentsitult kõige suurem osa vastajatest pagulaste temaatikat praegusel hetkel eriti olulise probleemina. Euroopas toimuva taustal Eesti meediasse jõudnud informatsioon on seega tekitanud olukorra, kus inimestel on silmapaistev hirm massiimmigratsiooni ees,“ rääkis Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart. „Märkimist väärib, et tegemist oli avatud vastustega küsimusega, mis tähendab et vastajatele ei olnud valikvastuseid ette antud ning nad pidid ise probleeme nimetama.“
Võrreldes varasemate uuringutega paistab silma, et naiste hoiakutes on toimunud selge muutus ning naised on nüüd immigratsiooni suhtes isegi skeptilisemalt meelestatud kui mehed. Tervelt 34% naistest arvab, et erinevast kultuuriruumist pärit inimesi ei tohiks üldse Eestisse lubada elama tulla, samas meestest arvab sama 29%.
„Veel suurem vahe tuleb sisse Eestile jõukohase pagulaste arvu küsimuses. Kui meestest arvab 25%, et Eestile on jõukohane aastas 0 pagulast, siis naistest arvab sama 35%. Sügisel avaldatud Memokraadi uuringus näiteks meeste ja naiste vahel erinevust pagulaste küsimuses ei olnud. Tõenäoliselt on see seotud aastavahetusel Saksamaal Kölnis toimunud sündmustega,“ arvas Reivart.
Kõikide vanuse-, haridus- ja sissetulekugruppide enamus arvab, et erinevast kultuuriruumist inimesi tuleks Eestisse lubada ainult vähesel määral või üldse mitte. Mõnevõrra taluvamad immigratsiooni ja pagulaste suhtes on 18-24 aastased noored, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga inimesed: nendes gruppides on vähem vastajaid, kes ei lubaks üldse erinevast kultuuriruumist inimesi Eestisse.
Kui vastajatel paluti valida nimekirjast, keda nad ei sooviks endale naabriks, siis narkomaanide, kurjategijate ja emotsionaalselt ebastabiilsete inimeste järel oli vastajatel suurem hirm islamiusuliste ees. Tervelt 50% vastajatest ei sooviks neid endale naabriks.
Immigratsiooni- ja pagulasvastaseid on kõige rohkem Keskerakonna ja EKRE toetajate seas ning kõige tolerantsemad on selles küsimuses Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetajad.
Kolm kodanikku neljast keelaks burkad.
„Inimestelt küsiti samuti, kas ühiskonnale on parem, kui sisserändajad säilitavad oma eripärased kombed ja traditsioonid. Vastused näitasid ilmekalt, et ainsana toetab multikultuursust SDE valija: 51,5% neist on selle küsimusega nõus. Ülejäänud erakondade toetajad olid immigrantide eripäraste kommete ja tavade säilitamisele selgelt vastu ja kõikidest vastajatest kokku toetab multikultuursust 28%. “Kodanike vastuseisu multikultuursusele ja meie sotsiaalsesse ruumi mittesobituvatele tavadele näitab ka selgelt, et 75% inimestest on niinimetatud burkakeelu poolt,” kommenteeris Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak.
„Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole paljudes immigratsiooniga seonduvates küsimustes eestlaste ja venelaste vahel väga suurt erinevust. Näiteks ei ole igapäevaselt eesti keelt kõnelevad inimesed tolerantsemad võimalike teisest rassist või moslemitest naabrite suhtes ning nende arvamused olid väga sarnased küsimustes, kui palju võiks siia samast või erinevast kultuuriruumist inimesi lubada. Samas on igapäevaselt vene keelt kõnelevad inimesed skeptilisemad võimaliku pagulaste arvu suhtes ning nad valivad enam esimesena probleemiks massiimmigratsiooni,” selgitas Reivart.
Küsimustikule vastas kokku 795 inimest.
Allikas: ERR