Välisministeeriumi tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitab, et Eesti elanike jaoks on välispoliitika kõige olulisemateks suunadeks regionaalse koostöö tugevdamine Põhjamaade ja Balti riikidega, NATO kollektiivkaitse tugevdamine ning Eesti ettevõtetele võimaluste loomine välisturgudel.
Põhjamaade ja Balti riikidega tehtava koostöö tugevdamist nimetas ühe olulisema välispoliitilise suunana 37% vastanutest. NATO kollektiivkaitse tugevdamist ning Eesti ettevõtetele välisturgudel võimaluste loomist nimetas võrdselt 36% vastanutest. Järgnesid Ukraina toetamine 22% ning Eestile oluliste väärtuste, sealhulgas inimõiguste, demokraatia ja sõnavabaduse edendamine maailmas 21%-ga.
Uuringu eesmärk oli saada ajakohane ülevaade sellest, millised välispoliitilised teemad on Eesti elanike ja erinevate sihtrühmade jaoks olulised, kuidas tajutakse välispoliitilisi arenguid ning kuidas hinnatakse Eesti välispoliitilist tegevust ja rahvusvahelist koostööd.
Uuringust ilmnevad Eesti välispoliitiliste prioriteetide hindamisel erinevused eelkõige rahvusrühmade vahel. Eesti rahvusest vastajate jaoks on olulisemad NATO kollektiivkaitse tugevdamine ning regionaalne koostöö Põhjamaade ja Balti riikidega. Vene rahvusest vastajad nimetasid sagedamini Eesti ettevõtetele võimaluste loomist välisturgudel ning suhete parandamist Venemaaga.
Elanike toetus Venemaa-vastastele sanktsioonidele on jätkuvalt kõrge. Sanktsioone toetab 71% elanikest, sh 83% eesti ning 40% vene rahvusest elanikest. Ukraina liitumist Euroopa Liiduga toetab 60% ning NATO-ga liitumist 54% elanikest. Ka võimaliku Ukraina ja Venemaa vahelise rahuleppe küsimuses erinevad hinnangud rahvusrühmade võrdluses. Eesti rahvusest vastajatest 74% nõustub väitega, et Ukraina ei peaks Venemaale ühtegi järeleandmist tegema, samas kui vene rahvusest vastajatest 61% selle väitega ei nõustu.
Uuringus käsitleti ka Eesti võimalikke valikuid olukorras, kus USA ja Euroopa Liidu seisukohad lähevad lahku. 53% vastanutest leiab, et Eesti peaks sellises olukorras kujundama oma seisukoha vastavalt konkreetsele olukorrale ning püüdma leida kompromissi.
Valdkonnaks, milles Eesti peaks püüdma maailmas kõige enam silma paista, oli küsitletute arvates eelkõige digiarengu ja kübervõimekuse edendamine, mida nimetas kahe olulisema valdkonna seas 43% vastanutest. Sellele järgnevad julgeoleku ja kaitsealase koostöö edendamine 33%, hariduse ja e-hariduse edendamine 30% ning inimõiguste ja vabaduste kaitse 28%-ga.
Küsitlus viidi läbi 22.05-05.06 2026. Uuringus osales 1260 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku ning andmeid koguti veebi- ja telefoniküsitlusega.
Uuringu täismahus raporti ja tulemusi kokku võtva pressiteatega saab tutvuda Välisministeeriumi kodulehel. Uuringu tulemustest saab lähemalt lugeda ka ERR-i portaalist.