Turu-uuringute AS-i poolt märtsis läbi viidud küsitluse andmetel arvab 48% Eesti elanikest, et Ukraina ei peaks rahuleppe nimel loobuma oma aladest, mis on Venemaa poolt vallutatud. Elanikest 35% on seisukohal, et Ukraina peaks loobuma Venemaa poolt vallutatud aladest, kui see aitab jõuda rahuleppeni ning 17% ei võtnud seisukohta. Enamus (62%) eesti rahvusest elanikest arvab
Turu-uuringute AS-i poolt märtsis läbi viidud küsitluse andmetel on 60% Eesti elanikest seisukohal, et Eesti ei peaks saatma oma sõdureid rahuvalvajatena Ukrainasse, kuid 30% arvates peaks Eesti vajadusel seda tegema.
2024. aastal viis Turu-uuringute AS läbi arvamusuuringu, mille tellis Saksamaa üks vanimaid poliitilisi sihtasutusi, Friedrich Eberti Fond (FES). Uuringu eesmärk oli mõista, millest unistavad Eesti elanikud, kuidas tajuvad ühiskonda, poliitikat ja Eesti elu tervikuna. Tulemused on koondatud väljaandesse “Eesti unistus: Järgmised viis tuhat aastat”, mille koostasid Priit Hõbemägi, Kersti Kaljulaid ja Reinhard Krumm.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 86% Eesti elanikest, mida on võrreldes 2021. aastaga 8% rohkem. See on kõrgeim toetuse osakaal alates 2000. aastast. 11% ei toeta Eesti kuulumist Euroopa Liitu või on selle vastu. Eestlased toetavad Euroopa Liitu kuulumist võrreldes mitte-eestlastega küll oluliselt enam
Riigikantselei tellimusel 25.- 29. märtsil läbi viidud küsitlusuuringu andmetel on toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele jätkuvalt kõrge. Lähemalt uuringu tulemustest siin: err.ee
Riigikantselei tellimusel 25. veebruarist 1. märtsini läbi viidud küsitlusuuringu põhjal toetab vajadusel Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 77% Eesti elanikest ning 67% tunnetab seoses Ukrainas puhkenud sõjaga ohtu ka Eestile.
Kui Eesti elanikud pidasid pikka aega suurimaks ohuks maailma julgeolekule Venemaa tegevust, siis nüüd on esikohale tõusnud äärmusrühmituse Islamiriik tegevus ja relvakonflikt Süürias, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Hiljutisest uuringust selgus, et sõjaolukorras oleks oma oskuste ja võimete kohaselt valmis kaitsetegevusse osalema 71% eestlastest ja 45% venelastest.
Enam kui pooled Eesti elanikest peavad naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Eesti elanikud peavad suurimaks ohuks maailma rahule ja julgeolekule äärmusrühmitust Islamiriik ja terrorismivõrgustike tegevust, kevadega võrreldes on ka eestlaste jaoks vähenenud Venemaa tegevuse ohtlikuks pidamine, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.