Eestis elavad venelased eelistaksid eestikeelset haridust, eesti keele kasutamist piirab venekeelne mugavusruum

Nii eestlased kui ka eestivenelased eelistaksid eestikeelseid koole, kus venekeelne õpe oleks üks valiksuundadest, selgub värskest uuringust ”Keelelised inimõigused ja julgeolek”.

Seisukohta, mille kohaselt võiksid tulevikus kõik õpilased õppida koos eestikeelsetes koolides, kus venekeelne õpe oleks üks valitavatest suundadest, toetab enamik venekeelsetest Eesti elanikest nii põhikooli- (60 %) kui ka gümnaasiumiastme suhtes (67 %). Eestlasest on toetus sellele ideele vastavalt 81 % ja 86 %.

Uuringust selgus, et keelebarjäär eestivenelaste ja eestlaste vahel on üks suurimaid takistusi ühiskondliku lõimumise protsessis.

75% venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust oluliseks, kuid kui näiteks Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust vajalikuks 90%, siis Ida-Virumaal vaid 54% vastanutest.

Kaks kolmandikku suudaks eesti keeles suhelda, vaid veerand teeb seda

Eesti keele oskus ei tähenda aga alati seda, et siinsed teisest rahvusest inimesed seda keelt igapäevaelus kasutaksid. Kuigi 63% vastajatest valdab eesti keelt vähemalt suhtlustasandil, siis vastustest selgus, et oma eesti keelt kõnelevate tuttavatega suhtlevad eesti keeles vaid 25% küsitluses osalenuid.

„Seda on osaliselt põhjustanud venekeelse paralleelsuhtluse ja asjaajamise võimaldamine, mistõttu luuakse eraldatud venekeelne mugavusruum, kus eestlaste ühiskond jääb kaugeks,” selgitas uuringu tulemuste tagamaid Mart Rannut, keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees.

Rahvuse või keele tõttu tunneb end diskrimineerituna iga viies eestivenelane

Rannuti sõnul tõi uuring välja ka seose vähese keeleoskuse ning riigi tegevuse kriitilisemalt hindamise vahel. Negatiivsemalt hindavad riigi tegevusi need, kes eesti keelt kehvemini oskavad. „See võib tuleneda ka meediaruumist – nimelt selgus, et maailmas oluliste sündmuste puhul eelistab venekeelne elanikkond rohkem Venemaa meediakanaleid Eesti omadele, mis on aga uudiste valiku ja edastatava sisu poolest tihti vastandlikel seisukohtadel,” kirjeldas Rannut uuringutulemusi.

Iga viies kuni seitsmes venekeelne elanik arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud rahvuse või emakeele tõttu. Keskmisest enam näevad probleeme inimõiguste tagatusega ning tajuvad ka nende rikkumist määratlemata kodakondsusega venekeelsed vastajad. Samas aga ei liigitu ebamugavused ja raskused vene keele kõnelemisel aga inimõiguste rikkumise alla.

Uuringu teostas Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute ASiga. Põhiuuring viidi läbi 2014. aasta suvel ning kordusuuring 2015. aastal. Valim oli 1000 vastajat Eesti Vabariigi alaliste elanike seast.

Allikas: ERR

From → Uncategorized