Juunis läbi viidud avaliku arvamuse seireuuringu põhjal on Eesti elanike usaldus Riigikogu vastu tõusnud ning usaldus valituse vastu püsinud muutumatuna. Elanike turvatunne on kasvanud, kuid majanduslik kindlustunne võrreldes märtsiga kahanenud.
Märtsis viimaste aastate madalaimale tasemele langenud elanike usaldus parlamendi vastu on juuniks taas kasvule pööranud: kui märtsis usaldas Riigikogu 28% elanikest, siis juunis 40%. Usaldus valitsuse ja presidendi vastu on püsinud muutumatuna, olles juunis vastavalt 39% ja 69%. Riigi e-teenuseid usaldab 85% elanikest, eriti noored või kõrgharidusega inimesed.
Samuti on paranenud elanike turvatunne. Märtsis leidis 46% elanikest, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt ning juuniks oli see näitaja tõusnud 51%-le. Ka isiklik turvatunne on pisut kasvanud, kus end Eestis turvaliselt tundvate inimeste osakaal on tõusnud 65%-lt märtsis 69%-le juunis.
Seevastu elanike majanduslik kindlustunne on võrreldes märtsiga veidi kahanenud. Kui märtsis tundis majanduslikku ebakindlust 45% elanikest, siis juunis on see näitaja tõusnud 51%-le. Eriti teravalt on majanduslik ebakindlus suurenenud muudest rahvustest elanike seas, kus vastav näitaja oli 2024. aasta märtsis 52% ja juunis 65%.
Majanduslik ebakindlus peegeldub teemades, mis inimestele enim muret valmistavad. Suurimad murekohad on seotud riigi majandusliku olukorra ja igapäevaste kuludega. 84% elanikest tunneb muret Eesti üldise majandusliku olukorra pärast ning 83% on mures igapäevaste kulude tõusu üle. Lisaks on 76% elanikest mures Ukrainas toimuva sõja pärast ja 74% tunneb muret riiklike maksude muutuste üle. Seega majanduslik ja rahvusvaheline ebastabiilsus on jätkuvalt Eesti inimeste jaoks keskse tähtsusega.
Maksumuudatuste vajalikkuse suhtes on elanikkond jagunenud võrdselt pooleks – 48% peab neid vajalikuks ja 48% mitte. Võrreldes märtsiga on suhtumine maksumuudatustesse veidi soosivamaks muutunud, kuna märtsis pidas maksumuudatusi vajalikuks 44% elanikest. Ebavajalikeks peavad maksumuudatusi keskmisest sagedamini 25-49-aastased, muudest rahvustest või Kirde-Eestis elavad inimesed.
Vene Föderatsiooni sõjategevuse Ukrainas mõistab endiselt hukka valdav enamik (85%) elanikest, samas 5% toetab seda ja 10% ei võta selles osas seisukohta. Eestlaste seas on hukkamõistev suhtumine püsinud muutumatuna, kuid muust rahvusest elanike seas on hukkamõist sõjategevuse osas suurenenud (märtsis 56%, juunis 63%). Toetus Ukraina sõjalisele abistamisele püsib muutumatuna 63% tasemel.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel.