Hoolimata Isamaa juhi Urmas Reinsalu liidripositsioonist on tema toetus peaministrikandidaadina hakanud kahanema ja seda ka oma partei toetajaskonna hulgas. Jätkuvalt aga on Urmas Reinsalu eelistatuim peaministrikandidaat, keda toetaks peaministrina 22% valimisealistest kodanikest (viimati 24%).
2023. aasta lõpus Telia tellitud IT-tervisele keskenduvast uuringust selgus, et Eesti ettevõtetest üle 60% ei usu, et küberkuritegevus võiks neid puudutada. IT-turvalisuse ohtu või küberrünnakut tõenäoliseks pidavaid ettevõtteid on vähem kui kahel viimasel aastal. Kui 2020. aastal pidas ohuolukorraga kokkupuutumist tõenäoliseks 34% uuringus osalenud ettevõtetest ning kuni 2022. aastani kasvas nende osakaal 48%-ni
Peaminister Kaja Kallase toetusnäitajad on aprillikuu uuringutulemuste põhjal pöördunud taas kasvule – eelmise kuu 15%-lt on see tõusnud 19%-ni. Teiste peaministrikandidaatide puhul olulisi muutusi toimunud ei ole. Isamaa esimees Urmas Reinsalu on jätkuvalt eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina seekord 25% valimisealistest kodanikest (viimati samuti 25%). Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart kogus toetuseks 14% (viimati 15%)
Võrreldes märtsiga on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus aprillis vähenenud 19 protsendilt 15 protsendile (toetusnäitaja arvutamisel on aluseks võetud vähemalt 18-aastased valimiseelistust omavad Eesti kodanikud). Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes märtsiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa (toetab 27%), järgnevad Reformierakond (19%), EKRE (15%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13%) ja Keskerakond (10%).
Riigikantselei tellitud märtsikuisest seireuuringust selgus, et võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga on selle aasta I kvartalis elanike eluga rahulolu ja majanduslik kindlustunne paranenud. Eluga on rahul 69% elanikest (2023. detsembris 65%), majanduslikku ebakindlust tunneb 45% (detsembris 58%) ning majanduslikke toimetulekuraskusi kogeb 26% (detsembris 32%). Majanduslik kindlustunne ja toimetulek on paranenud nii eestlaste kui muudest rahvustest […]
2023. aasta lõpus viis Turu-uuringute AS Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tellimusel läbi uuring mõõtmaks Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega ning uuriti, kui palju on Eesti elanikud kursis teadlaste tööga. Uuringust selgus, et 81% Eesti elanikest nõustub sellega, et teadusuuringud on vajalikud ka ilma kohese kasuta ning 78% arvas, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama.
Uuringust selgus, et 66% elanikest ei pea tõenäoliseks, et lähima viie aasta jooksul võiks Eestit tabada sõjaline rünnak. 51% vastanuid peab sellist stsenaariumit ebatõenäoliseks ja 15% on selle enda jaoks välistanud. Mitte-eestlased kardavad sõjategevust Eestis veelgi vähem – neist 78% seda tõenäoliseks ei pea. Elanike kaitsetahe on jätkuvalt kõrge
Sarnaselt viimasele kolmele kuule on ka veebruaris kõrgeima toetusega erakond Isamaa, mida toetab 24% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on veebruaris Reformierakond (toetus 18%). Väikeste vahedega järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (17%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (16%).
Inimeste usaldus Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse vastu on endiselt kõrge. 2023.a. IV kvartali seisuga usaldab 97% elanikkonnast Päästeametit ja 96% Häirekeskust. Pea sama palju usaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit (87%) ning Maksu- ja Tolliametit (83%). Siseturvalisust tagavaid institutsioone usaldavad keskmisest kõrgemalt kõrgharidusega, eesti keelt kõnelevad ja maal või väikelinnades elavad elanikud.
2023. aasta detsembris viis Turu-uuringute AS Riigikantselei tellimusel läbi avaliku arvamuse küsitluse, mis kaardistas elanike hoiakuid erinevatel ühiskonnas olulistel teemadel (nt majanduslik toimetulek, turvatunne, suhtumine Ukraina toetamisse, usaldus riigiinstitutsioonide ja meediakanalite vastu).