Turu-Uuringute AS viib igakuiselt, v.a juulis läbi institutsioonide usaldusväärsuse uuringut. Valimi moodustavad eestimaalased vanuses 15-74, uurimisaluseid institutsioone on 22. Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi institutsioone? Vastusevariandid: täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda
Aasta viimasel kuul hindasid eestilased kõige usaldusväärseimaks Päästeametit, keda siis täiesti või pigem usaldas koguni 96% vastajatest. Päästeameti liidripositsiooni ja kõrget usaldusväärsust pole suutnud viimaste aastate jooksul kõigutada ükski skandaal kaasa arvatud Padaoru juhtum. Kõrge usaldusväärsus on ette näidata ka Politsei- ja piirivalveametil, Eesti Pangal ning Kaitseväel ka Maku- ja tolliametil, keda usaldavad 80% või emam eestimaalastest.
[:]
Tradistsiooniliselt olid madalad usaldusreitingud riigi poliitiliste institutsioonide suhtes. – Valitsus 53(%), peaminister (50%), Riigikogu (46%). Oluline on aga see, et võrreldes 2009 aasta koondtulemusega olid kõikide eelmainitud riigiinstitutsioonide usaldusväärsused 2010 aasta detsembriks tõunud, mitte langenud.
Institutsioonide usaldusnäit oli 2010. aastal keskmiselt 64%. Oktoobris ja novembris oli institutsioonide usaldus selle aasta madalaimal tasemel (62%), kuid tõusis detsembriks taas keskmisele tasemele (64%).
TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA
Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).
Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit. Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Samuti rakendatakse kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.
Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.
Kontakt:
Tõnis Stamberg
Tegevjuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 850