80% elanikest leiab, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi. Vastanutest 72% hindas kõige olulisemaks inimõiguseks sõna- ja trükivabadust, samas leidis 24% vastajatest, et just selles valdkonnas on enim probleeme. 13% vastajatest tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega ise kedagi diskrimineerinud.
Inimõiguste Instituudi tellimusel läbiviidud küsitluses eesmärk oli võrrelda käesoleva aasta tulemusi 2012.a tulemustega. Uuringust selgus, et suurema osa elanike jaoks on Eestis inimõigustega kõik korras, kuid paari viimase aastaga on mõned hinnangud langenud. 74% vastajatest on veendunud, et riigis järgitakse inimõigusi, samas kui 10 aastat tagasi arvas seda 54% ja 2020.a. 88% vastanutest. 76% Eesti kodakondsusega elanikest leiab, et inimõigustega on kõik korras, Venemaa kodakondsusega vastajast arvab nii 68%, kuid määratlemata kodakondsusega vastajate hulgas oli see protsent kõigest 43.
2012. aastal oli peamine probleem sotsiaalne võrdsus, mille märkis kõige olulisemaks ligi 40 protsenti vastanutest. Tänavu jääb see probleemide nimistus neljandale kohale ning seda pidas oluliseks 15 protsenti vastanutest. Nii nagu 2012. aastal, jäi ka 2023. aastal teisele kohale arvamus, et Eestis on probleeme rassilise, rahvusliku ja keelelise võrdõiguslikkusega. Nii arvab 20% (2012. aastal 26%) ning seda, et puuetega inimestele pole õigusi tagatud, leidis 16% (2012. aastal 24%). Laste õigustega näeb praegu probleeme 5% (2012. aastal 12%), LGBT+ rühmade puhul 12 %, (2012. aastal 6%) ning soolise võrdõiguslikkusega 9% (2012. aastal 10%).
Uuringu kohta saate lugeda kokkuvõtlikku artiklit err.ee kodulehelt ja tutvuda põhjalikumalt uuringu tulemustega Inimõiguste Instituut veebilehel.