Institutsioonide usaldusväärsus – 2008. aasta 1. Kvartalis

2008. aasta märtsikuus olid kõige usaldusväärsemateks institutsioonideks Piirivalve, Eesti Pank ning Maksu- ja Tolliamet. Kõige väiksem oli usaldus jätkuvalt Erakondade vastu.

[:]

2008. aasta esimeses kvartalis on elanike usaldus kõige enam tõusnud meediakanalite vastu. Võrreldes jaanuarikuuga on usaldus nii Rahvusringhäälingu kui Era-meediakanalite vastu tõusnud 8% võrra. Seega on nii Rahvusringhäälingu kui Era-meediakanalite usaldusväärsus tõusnud 8% võrra. Rahvusringhäälingu puhul võib usalduse tõus olla seotud ka küsimuse sõnastuse muutusega – kuni jaanuarikuuni küsiti vastajatelt Avalik-Õiguslike meediakanalite usaldusväärsuse kohta, kuid alates veebruarist võeti ankeedis kasutusele termin „Rahvusringhääling“. Samas viitab samaaegne usalduse tõus Era-meediakanalite puhul üldisele usalduse suurenemisele meedia vastu. Meediakanalite usaldusväärsuse tõus võib olla tingitud Valitsuse ja Riigikogu usalduse vähenemisest, olles seotud meedia kriitilise rolliga võimukandjate tegevuse kajastamisel (nt. Riigikogu liikmete palgaküsimuse teema tõstatamine).

Politsei usaldusväärsus, mis jaanuaris tõusis rekordiliselt kõrgele (84%), langes veebruaris-märtsis taas tavapärasele tasemele (77-78%). Langenud on ka Õiguskantsleri usaldusväärsus (võrreldes jaanuariga 6% võrra), mis on tõenäoliselt tingitud Õiguskantsleri vahetumisest. Samas on suurenenud inimeste arv, kes ei osanud Õiguskantsleri usaldusväärsusele hinnangut anda. Õiguskantsleri usaldusväärsusele ei oska hinnangut anda pea neljandik vastanutest, mis viitab sellele, et Indrek Tederi lühikese ametiaja tõttu ei osata veel uue Õiguskantsleri usaldusväärsuse suhtes seisukohta võtta.

Kõige enam on kolme kuuga vähenenud Valitsuse (-9%) ning Riigikogu (-11%) usaldusväärsus, mida võib seletada poleemikaga negatiivse riigieelarve ning töölepinguseaduse eelnõu üle. Valitsust ja Riigikogu umbusaldavate elanike arv on võrreldes jaanuariga kasvanud tervelt kümnendiku võrra. Samas Peaministri usaldusväärsus pole statistiliselt olulisel määral muutunud.

 

TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA

Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti alalised elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).

Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.

Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Alates 2008. aasta jaanuarikuust rakendatakse Omnibussküsitlustes ka kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.

Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.

Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine – küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel

Kontakt:
Vaike Võõbus
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852