INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS IV. KVARTALIS 2009

Turu-Uuringute AS viib regulaarselt (igakuiselt, v.a juuli) läbi institutsioonide usaldusväärsuse uuringut. Valimi moodustavad eestimaalased vanuses 15-74, Uurimisaluseid institutsioone on 23.

Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi institutsioone? Vastusevariandid : täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda

2009. aasta detsembris pidasid elanikud vaatlusalustest institutsioonidest kõige usaldusväärsemateks päästeametit (täiesti/pigem usaldab 95%) ja piirivalvet (vastavalt 90%). Enam kui ¾ eestimaalastest pidas usaldusväärseks politseid (82%), kaitseväge (80%) ning maksu- ja tolliametit (79%). Sarnaselt varasematele uuringukuudele oli ka detsembris usaldus madalaim poliitiliste institutsioonide, eriti erakondade vastu.

[:]

Võrreldes oktoobriga suurenesid novembris peaministri, valitsuse ning Riigikogu usaldusreitingud, kuid detsembris on usaldus nimetatud institutsioonide vastu taas langenud oktoobrikuu tasemele (Riigikogu puhul veidi madalamalegi). Hinnangute langust mõjutab riigiteenistujate palgasüsteemi muutmine, kus enim tähelepanu pälvis Riigikogu liikmete töötasu muutmine sõltumatuks keskmisest palgast. Samas võib poliitiliste institutsioonide usaldusreitingute kahanemine olla seotud ka 2010. aasta riigieelarve vastuvõtmisega, mis muuhulgas näeb ette mitmeid ebapopulaarseid samme, nagu elektri- ja kütuseaktsiisi tõstmist.

Võrreldes kolmanda kvartaliga on neljandas kvartalis (peale kohalike omavalitsuste valimisi) 4 protsendipunkti võrra suurenenud kohalike omavalitsuste usaldusreiting. Neljandas kvartalis on 4 protsendipunkti võrra kahanenud usaldus Eesti Panga ja Euroopa Liidu vastu. Euroopa Liidu usaldusreiting on läbi uuringukuude olnud võrreldes teiste institutsioonidega kõige muutlikum, kõikudes ca. 10 protsendipunkti piirides. Usalduse kahanemine Eesti Panga vastu võib muuhulgas olla tingitud detsembris päevakorda tõusnud riigiteenistujate palgaküsimusest.

Joonis 1 Institutsioone täiesti/pigem usaldajate osakaal IV. kvartalis 2009 (%)
 

Joonis 2 Institutsioonide usaldusreitingute (täiesti+pigem usaldab) muutumine III. ja IV. kvartali võrdluses (2009. aasta IV. kvartali (oktoober-november) keskmisest usaldusreitingust on lahutatud III. kvartali (august-september) keskmine usaldusreiting)
 

TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA

 

Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).

Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.

Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis  viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Samuti rakendatakse kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.

Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.

Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine –  küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.

Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.

Kontakt:
Vaike Vainu
Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852