Eesti elanike seas juuni alguses läbi viidud uuring (n=1010) näitab selgelt, et suurem osa Eesti elanikest ehk 42% ei planeeri tänavu pühadeks üldse lisaväljaminekuid. Küsiti: Palju raha Teie plaanite kulutada jaanipäeva tähistamiseks? Tagasihoidliku eelarvega ehk kuni 50 euroga arvestab 22% vastajatest. Summa vahemikus 50–100 eurot kavatseb kulutada 14% inimestest ning sellest veelgi suurema väljamineku ehk üle 100 euro seab endale eesmärgiks 14% küsitletutest. Oma plaane ei osanud veel täpsustada või keeldus vastamast 8% elanikkonnast.
Regionaalne Eesti: Tallinn hoiab kokku, Lõuna-Eestis tähistatakse
Eesti eri piirkondade võrdlus näitab, et pealinna elutempo ja harjumused erinevad maapiirkondade omast.
Tallinnas ja Kirde-Eestis on kulutustest loobujaid kõige rohkem – vastavalt 45% ja 49%.
Kõige lahtisema käega ollakse aga Põhja-Eestis (väljaspool pealinna), kus 21% elanikest plaanib kulutada üle 100 euro.
Lõuna-Eesti paistab silma traditsioonilise aktiivsuse poolest, kus pühade eelarve kuni 50 eurot on planeeritud 28% ning vahemik 50–100 eurot 17% vastajatest.
Maapiirkondades üldiselt (alevikud ja külad) on tähistamine aktiivsem – 55% vastajatest plaanivad teha kulutusi ja seal loobub kulutustest vaid 37% inimestest.
Naised ja mitte-eestlased on kulutustes kõige tagasihoidlikumad
Sooline ja rahvuspõhine jaotus näitab, et pühade tähistamise majanduslikku koormust kantakse ühiskonnas väga erinevalt.
Naised on kulutuste planeerimisel oluliselt tagasihoidlikumad kui mehed. Koguni 46% naistest ei plaani tänavu pühadeks üldse kulutusi teha, samas kui meeste seas on see näitaja 37%. Mehed on seevastu valmis rahakotti kergemalt avama: eelarve üle 100 euro on plaanis 19% meestest, kuid naiste seas kavatseb nii suure väljamineku teha vaid 10% vastajatest. Kuni 50-eurose kuluga arvestab 23% naistest ja 21% meestest.
Eestlaste seas on jaanipäeva kuluplaanid tunduvalt laiemad. Vaid 37% eestlastest ei planeeri pühadeks lisakulutusi, samas kui muust rahvusest elanikkonnast ulatub see näitaja lausa 51%-ni. Eelarve raames „Kuni 50 eurot“ plaanib pühad mööda saata 25% eestlastest ja 17% muust rahvusest inimestest. Suuremaid väljaminekuid ehk üle 100-eurost eelarvet kohtab eestlaste seas mõnevõrra sagedamini (15%) kui muust rahvusest vastajate hulgas (13%).
Perekonnaseis ja lapsed avavad rahakoti
Jaanipäev on traditsiooniliselt peredekeskne püha ning see kajastub otseselt ka inimeste planeeritavates kulutustes.
Lastega pered on pühade suurimad panustajad: leibkonnad, kus kasvavad alla 18-aastased lapsed, plaanivad üle 100-eurost väljaminekut 22% juhtudest, samal ajal kui ilma lasteta peredes on see näitaja vaid 12%.
Partneriga koos elavad inimesed on pühadeostudel kõige aktiivsemad, sealjuures vaid 32% neist jätab eelarve avamata. Täielikuks vastandiks on lahutatud isikud ja lesed, kellest vastavalt 54% ja 50% ei planeeri tänavu pühadeks mitte ühtegi lisakulutust.
Noorte väikesed eelarved ja keskealiste tippkulutused
Eri põlvkondade rahalised võimalused ja pühade tähistamise harjumused joonistuvad välja väga selgelt.
18–24-aastased noored planeerivad lisakulusid harva suurelt. Kõige suurem osa neist ehk 29% piirdub eelarvega kuni 50 eurot, samas kui vaid 13% on valmis kulutama üle 100 euro.
35–49-aastaste seas on rahakotirauad kõige avatumad, sest selles aktiivses vanusegrupis kavatseb koguni 23% vastajatest kulutada jaanipäevaks üle 100 euro.
Eakate (üle 65-aastaste) seas on domineerivaks säästlikkus. Üle 75-aastastest ei planeeri kulutusi üldse 46% ning 65–74-aastastest 44%. Kui selles eas üldse midagi kulutatakse, siis jääb see summa valdavalt alla 50 euro.
Haridus, sissetulek ja toimetulek panevad asjad paika
Uuringu kõige drastilisemad erinevused tulevad esile siis, kui koondada andmed inimeste reaalse rahalise toimetuleku ja sissetulekute põhjal.
Haridus ja amet: Kõrgharidusega vastajatest ei planeeri kulusid vaid 32%, samal ajal kui madalama haridustasemega inimeste seas on see näitaja 47%. Kõige suurema eelarvega paistavad silma ettevõtjad, juhid ja tippspetsialistid, kellest 27% kulutab üle 100 euro. Pensionäridest ei planeeri aga lisakulusid üldse 50%.
Sissetulek ühe liikme kohta: Kõige madalama sissetulekuga grupis (kuni 500 eurot kuus) 66% vastajatest leiavad, et ei ole üldse võimalik pühadeks lisakulusid teha. Sissetulekute kasvades pilt muutub: leibkondades, kus tulu on üle 1000 euro inimese kohta, teeb üle 100-eurose väljamineku keskmiselt 27% vastajatest.
Tegelik toimetulek: Need pered, kes uuringu kohaselt ei suuda ots otsaga kokku tulla ja kellel ei jätku raha isegi toiduks, loobuvad pühadeostudest 61% juhtudest. Seevastu elanikhud, kes saavad endale kõike lubada, elavad muretult: koguni 33% neist kavatseb jaanipäeva tähistamiseks kulutada üle 100 euro.
Kokkuvõte
Värsked andmed peegeldavad selgelt Eesti ühiskonna sotsiaalmajanduslikku reaalsust. Jaanipäev on küll meie ühine ja armastatud püha, kuid selle tähistamise ulatus on otseses sõltuvuses rahakoti paksusest. Tüüpiline suurema eelarvega tähistaja on keskealine, kõrgharidusega ja lastega partnerlussuhtes olev mees, kes töötab juhtival kohal. Samal ajal mööduvad eelseisvad pühad täiendavate kulutusteta enam kui pooltele madala sissetulekuga inimestele, Kirde-Eesti elanikele, muust rahvusest inimestele ning eakatele.
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Irina Strapatšuk
irina ( at ) turu-uuringute.ee